Täna suri rahulikult une pealt 2007. aasta Nobeli kirjanduspreemia laureaat Doris Lessing, kes kirjutas oma 94 eluaasta jooksul üle 50 teose.
Suri Nobeli kirjanduspreemia laureaat Doris Lessing
17. november 2013, 16:50
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kui Lessingi Nobeli preemia 2007. aastal välja kuulutati, kuulis ta sellest oma maja ette kogunenud ajakirjanikelt. 88-aastane kirjanik tuli parasjagu poest ning teatas uudise peale, et temast sai just vanim Nobeli kirjanduspreemia võitja: «Oh, Kristus!», liikus ukse suunas ning jätkas: «Võiks ka rohkem erutuda». Enne seda oli ta võitnud juba kõik teised suured Euroopa kirjanduspreemiad.
Hiljem kommenteeris ta, et on muidugi väga rõõmus, aga ei saa aru, miks ta nüüd miskipärast Rootsi akadeemiale enam meeldib kui 1960. aastatel. Nimelt öeldi talle siis, et ta ei meeldi Nobeli preemia komiteele ning ei võida neilt kunagi kirjanduspreemiat.
«Ma olen 88 aastat vana ning nad ei saa Nobeli preemiat kellelegi sellisele anda, kes juba surnud on, niisiis ilmselt mõtlesid nad, et annavad selle mulle enne, kui ma otsad annan,» mainis ta.
Nobeli preemia komitee nimetas teda naiskogemuse sõnastajaks, visionääriks, kes lahkab kaheks jagunenud tsivilisatsiooni skeptilisuse ja tulisusega.
Doris Lessing sündis 22. oktoobril 1919. aastal Kermānshāhis, Pärsias (praegune Iraan) ning kasvas üles Briti koloonias Rodeesias, praeguses Zimbabwes. Seal toimub ka tema esimese romaani «The Grass is Singing» («Rohi laulab») tegevus. Läbimurde saavutas Lessing 1962. aastal romaaniga «Kuldne märkmeraamat».
14-aastaselt lahkus ta koolist ja jätkas õpinguid omal käel ning hakkas tööle sekretäri-kirjutajana ühes advokaadibüroos. Üheksateistkümne-aastaselt abiellus ta Frank Wisdomiga ja sai kaks last, poja ja tütre. Mõne aja pärast liitus Doris Lessing vasakpoolsete noorte rühmaga ning jättis lahkus oma perekonna juurest.
Sama vasakpoolse grupi liige oli ka saksa kommunist Gottfried Lessing, kellega Doris peagi abiellus. Neil sündis poeg Peter. Aastal 1949, pärast lahutust teisest mehest, kolis Doris Lessing koos pojaga elama Inglismaale. Seal astus ta Kommunistlikku Parteisse, kust lahkus 1956. aastal.
Eesti keeles on Doris Lessingilt ilmunud raamatud «Imerohi ei ole müüdav», «Ellujäänu mälestused», «Viies laps», «Kuldne märkmeraamat», «Hea naabri päevik»(1. osa), «Kui vanad suudaksid», «Kassid», «Kõige ilusam unelm», «Shikasta» ja «Vanaemad»