Eestlased andsid seletuse vanima fosforiidi tekkele

Geoloogid Kaarel Mänd (vasakult), Mikk Gaškov ja Lauri Joosu 2012. aasta sügisel Karjalas paljandi ääres, kust leiti kahe miljardi aasta vanust fosforiiti. Sellest fosforiidist elektronmikroskoobiga tehtud pildilt paistavad välja iidsete mikroobide fossiilid. Foto: Kärt Üpraus, Tartu Ülikool

Hapniku ilmumine Maa atmosfääri viis väävlibakterite vohamiseni ning nii tekksid kahe miljardi aasta eest esimesed fosforiidid.

Tillukesed, ainult mikroskoobi all nähtavad kerakesed kahe miljardi aasta vanuses kivimis aitasid Eesti teadlastel lahendada mõistatuse, kuidas tekkisid esimesed fosforiidikivimid. Selgub, et selle setitasid merepõhjas elavad bakterid.

Karjalas Äänisjärve kaldal asub Šunga küla, mille lähedal paljanduvad maa seest kahe miljardi aasta vanused kivimid. Just selle küla järgi on nime saanud süsinikurikas kivim šungiit, millest tehtud püramiididele omistavad esoteerikud imeväge. Ent samast paljandist, kust saab toda väidetavalt imepärast šungiiti, leidsid Eesti teadlased maailma ühe vanima fosforiga rikastunud settekihi, mille põhjal heitsid nad uut valgust fosforiidi saamisloosse.