Eestis on pere esimese ja teise lapse toetus püsinud terve viimase kümnendi 19,18 euro peal. Vaatamata sellele, et riigieelarve on selle aja jooksul pea kolmekordistunud. Lohutust ei paku ka teadmine, et ühes kuus on lapse kohta võimalik juurde taotleda 9,59 eurot nn vajaduspõhist lapsetoetust, sest vajadust ehk elamist alla suhtelise vaesuse piiri peab käima kolme kuu tagant kohaliku omavalitsuse sotsiaalosakonnas tõestamas.
Tellijale
Urve Palo: võitlus jätkub
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teisisõnu peab pere esmalt vaesusesse langema, et «teenida välja» väike riigi lisatähelepanu. Olen kategooriliselt sellise lähenemise vastu. Vajaduspõhist peretoetust maksab riik planeeritud 30 000 pere asemel vaid 3250-le majandusraskustes perekonnale. See näitab, et vanemad löövad pigem käega napile lisatoetusele, mille küsimine riivab nende väärikust.