Enim ostavad välismaalastest Eestis kinnisvara venelased
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Vaadates välismaiste kinnisvaraostjate ja –müüjate pärituoluriike ning aktiivsust, on näha mõningase stabiilsuse saabumist. Kõige rohkem on siinse kinnisvara vastu kasvanud venemaalaste huvi, kirjutab Uusmaa analüütik Risto Vähi.
Välisriikide residentide (isikud, kes on ametlikult mõne teise riigi elanikud) osakaal Eestis teostatud kinnisvaratehingutest on viimastel aastatel kõikunud 3,7-4,5 protsendi vahemikus ning käesoleval aastal asetub see number ilmselt samasse suurusjärku. Maa-ameti andmetel tuleb enim ostjaid ja müüjaid Venemaalt ning Soomest. Rohkem paistavad silma ka inimesed Suurbritanniast, Saksamaalt, Rootsist ja Ukrainast.
Kõige kiiremini on kasvanud venemaalaste osatähtsus, kes moodustavad kõigist välisriikide residentidest ostjatest ca 40 protsenti. Näiteks 2012. aastal ostis Eestis kinnisvara kokku 619 venemaalast. Käesoleval aastal kümne kuu jooksul on antud number 530. Soome residentidest ostjaskond on aga jäänud varasemaga võrreldes väiksemaks (2011. aastal 480, möödunud aastal 425 ning selle aasta kümne kuuga 343 isikut). Kuu keskmise tehingute arvu põhjal võib eeldada, et kuid idanaabrid mõnevõrra möödunud aasta tulemust ületavad, siis Soome elanikud jäävad sellele ilmselt veidi alla. Samas on just viimasel ajal näha soomlaste suuremat huvi Eesti kinnisvara vastu, mis ilmselt tulevikus realiseeruma hakkab ning numbreid taas kergitama asub. Elame-näeme.
Tallinna kinnisvaraturg on välisresidentide osatähtsuselt kogu Eestiga sarnane, kuid suurima grupi moodustavad Soome kodanikud, kelle hulgast on esimese kümne kuu jooksul pealinna kinnisvara ostnud 103 isikut, venemaalaste vastav number on aga 71. Tallinnas on välismaine ostjaskond jäänud pigem stabiilsemale tasemele, põhjanaabrtie osa on aastate lõikes aga langenud. Ülejäänud päritoluriikide osatähtsus on väike, vaid Rootsist on tulnud veidi rohkem – 6 ostjat.
Ida-Virumaal teevad endiselt ilma Venemaa residendid ning nende poolt teostatud tehingute hulk on kasvamas ja osatähtsus kõigist kinnisvaratehingutest on aastate lõikes olnud ca 9-11 protsenti. Ühes kuus ostab kinnisvara keskmiselt 35 idanaabrit. Näpuotsaga ostavad kinnisvara ka näiteks Soome ja Ukraina residendid.
Saaremaad on peetud ikka lähinaabrite, ülekaalukalt muidugi soomlaste üheks lemmikpuhkusekohaks. Samas näitab statistika põhjanaabrite vähenevat ostuaktiivsust ja suurenevat müügitegevust. Kui 2011. aastal ostis maakonnas kinnisvara 50 Soome residenti, siis möödunud aastal 40 ja käesoleva aasta kümne kuuga on tehingu sõlminud 30 põhjanaabrit. Kuu keskmise põhjal arvestades jääb ostjate hulk ilmselt mullusele ka alla.
Vähenevat huvi on seletatud eelkõige põlvkonnavahetusega – kui vanem generatsioon mäletas Georg Otsa ja tema poolt surematuks lauldud Saaremaa Valssi, siis noored ei tea sellest laulust praktiliselt midagi ja side saarega puudub. Vanemad inimesed on hakanud ka enam müüma, sest neil ei ole enam jaksu hoolitseda teises riigis asuva suvemaja eest. Noored aga vaatavad Türki, Hispaanaisse ja natuke ka Floridasse.