Riigikogu esimees Ene Ergma kutsus täna Riias üles langetama kiireid otsuseid muutmaks Eesti, Läti ja Leedu parlamentide koostööd haldav Balti Assamblee autoriteetseks organisatsiooniks.
Ergma kutsus Balti Assambleed reformima
/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
29. november 2013, 11:17
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Balti Assambleel on veel kasutamata võimekust aidata kaasa kiirete ja kvaliteetsete otsuste vastuvõtmisele asjades, mis kujundavad meie riikide ja inimeste käekäiku juba täna ja homme,» ütles Ene Ergma oma sõnavõtus Balti Assamblee istungjärgu avamisel.
Ergma sõnul on Eesti esitanud Balti Assambleele mõõdukad ettepanekud, kuidas hoida ja arendada parlamentaarse koostöö esindusorgani sisulist tähendust ja autoriteeti.
«Kindlasti me ei taha, et assamblee muutuks formaalseks ajaviiteklubiks, mille kõrgaeg ja tähendus on jäänud minevikku, kuid mida selle teenekust arvestades on lihtsalt kena üleval pidada,» rõhutas riigikogu esimees.
Ergma tõi oma kõnes välja ka Eesti prioriteedid peagi algavaks assamblee eesistumise ajaks, mis on konkurentsivõime, efektiivsus, dünaamilisus, innovatsioon, teadusmajandus, digitaalne ühisturg, inimkeskne lähenemine ja transpordi taristu.
«Üksteise paremaid kogemusi kasutades saame käivitada hästi toimiva Balti digituru, mis hõlbustaks tunduvalt Balti riikide elanike töid ja tegemisi. Tuleb tunnistada – võrreldes arengutega mujal maailmas on Euroopa Liit ühise digituru loomisel tukkuma jäänud. Meie siin Balti ja Põhjala regioonis saaksime olla ja peaksime olema selle valdkonna innustajad ja eeskujud,» märkis ta.
Ergma nentis, et kui Balti riigid on viimaste aastate jooksul olnud maailmas väljapaistvad infotehnoloogiliste lahenduste pakkumisel, siis selle taustal mõjub mahajäämus raudteeteenustes tõelise anakronismina.
«Kaasaegsest raudteest ja selle pakutavatest võimalustest lahutab meid praktiliselt sajandipikkune arengutee. Nüüd on aga tekkinud reaalne võimalus see mahajäämus 10 aastaga ületada, suuresti meie ELi partnerite mõistmisel ja ressursside toel. See võimalus ei ole meile taevast sülle kukkunud, selle nimel on teinud paljud aktiivset selgitus- ja veenmistööd. Arutu oleks kõik see vaimne ja füüsiline ressurss tuulde lasta. Arutu oleks sellest võimalusest loobuda,» rääkis riigikogu spiiker.
Ergma sõnul tuleb teha otsus, mis on tõepoolest strateegiline ja kolme riigi kodanike lähitulevikku oluliselt kujundav.
Riigikogu töörühm on välja töötanud dokumendi mustandi. Riigikogu aseesimees Laine Randjärv ei soovinud ettepanekuid enne istungjärku avaldada, kuid tõi näite, et üks punkt puudutab Balti Assamblee poolt välja antavat kultuuripreemiat. Järgmisel aastal on Balti Assamblee eesistujaks Eesti ning selle aja jooksul loodetakse uuendused sisse viia.
Tänavu mais käis president Toomas Hendrik Ilves välja mõtte, et Baltimaade edu ja atraktiivsus Euroopas kasvaks, kui seni suuresti vaid deklaratsioonide koostamisega tegelenud Balti Assamblee hakkaks tegelema kolme riigi ühisprojektide kiire elluviimisega.
Ilves pakkus, et kui praegu osalevad assamblee töös 12 kuni 20 kindla reglemendi järgi valitud saadikut iga riigi parlamendist, siis selle asemel võiks tulevikus kohtuda parlamentide vastava ala komisjonid, kes aruteludes sündinud seisukohad ka valitsuste ette viiksid.
Balti Assamblee 32. istungjärgul ja 19. Balti Nõukogul Riias osalevad riigikogu esimees Ene Ergma, aseesimees Laine Randjärv ning liikmed Peep Aru, Väino Linde, Aivar Riisalu, Sven Sester ja Andre Sepp. Istungil antakse Eestile üle Balti Assamblee ja Balti Nõukogu eesistuja roll 2014. aastaks.
Istungjärgu avamise käisid Ene Ergma ja Laine Randjärv koos kolme Balti riigi spiikrite ning Balti Assamblee delegatsioonide juhtidega Zolitūde linnaosas Maxima kaupluse varemere juures. Ergma ja Randjärv asetasid sinna riigikogu ja Eesti poolt lillekimbud ning süütasid mälestusküünlad.