Veel kümmekond aastat tagasi nägid Tallinna Ülikooli hooned välja väsinud ja lausa karjusid värskenduse järele. Nüüdseks on uute teadus- ja õppehoonete rajamisega suudetud luua Tallinna kesklinna kompaktne ja modernne ülikoolilinnak, kus esindatud enamik instituutidest ja osakondadest. Veel vaid üksikud üksused paiknevad linnakust eemal, kuid tulevikus on plaan suurem osa neist kampusesse liita.
Peep Jonas, viimase kahe-kolme aastaga on Tallinna Ülikooli linnak saanud lisa kahe uue õppehoone näol – möödunud aasta lõpul valmisid Astra ja Nova. Mida on see kampusele juurde andnud?
Sellega on moodustunud Tallinna kesklinna väga kompaktne ülikoolilinnak, kus on kokku 40 000 ruutmeetrit pinda. Mõningate eelseisvate kolimiste järel võime öelda, et valdav osa kogu Tallinna Ülikoolist asubki siin kampuses. Pärast Astra ja Nova maja valmimist ei ole meil ruumi üle, aga meil ei ole seda ka puudu.
Kui vaadata vanu Lääne-Euroopa või kasvõi lätlaste-leedulaste ülikoole, siis on need valdavalt mööda linna laiali. Meie oleme siin ühes kohas, kaasa arvatud osaga ühiselamust. See on taotluslik ja mugav.
Millised osakonnad, akadeemiad pole veel jõudnud kampusesse kolida?
Linna peal laiali on veel vaid mõned üksikud allüksused. Üks on Õigusakadeemia, mis kolib kampusesse järgmise aasta 1. juulil. Õigusakadeemia näitel võib öelda, et juba Astra maja planeerides arvestati nende jaoks ruum ära.
Ülikoolile kuulub lisaks kampuse hoonetele kinnisvara ka mujal linnas – näiteks pedagoogiline seminar Räägu tänaval, Lai 13 ja 22 ning Valge 10.
Terviseteaduste ja spordi instituut ning osa kunstide instituudist asuvad Tondil. Nende paigutamiseks tuleb leida veel lahendusi. Selleks et kõik üksused kampusesse paigutatud saaks, me lähiajal siia uute hoonete ehitamist ei plaani, küll aga kavandame renoveerimist.
Milliseid võimalusi täpsemalt silmas peate? Kas Uus-Sadama ja Tuukri tänava nurgal paiknev parkimisplats hoonestatakse?
Viimasest ei ole väga palju räägitud, kuid võimalus on. Hetkel on õhus üks teine idee.
Ülikooli sisehoovis asub Ursa maja. Ehitusekspertide soovitusel peaks hoone rekonstrueerimiseks selle lammutama ja ehitama uue. See aitaks teatud osakondade instituutide õppekvaliteeti ja õppetingimusi parandada ning paranema peaksid ka ülikooli liikmete sportimisvõimalused.
Need on konkreetsed eesmärgid?
Jah, need on plaani võetud eesmärgid. Kuid ülikoolil on veel Rävala puiesteel asuv akadeemiline raamatukogu. Praegu ei ole plaani raamatukogu siia tuua, sest sel kui teadusraamatukogul on laiem funktsioon kui pelgalt ülikooli liikmeskonda teenindada.
Mis saab kolimise järel tühjaks jäävatest hoonetest?
Ülikooli omandis olevast kinnisvarast on plaan müüa Lai 13 hoone. Enne müümist teeme teatud toiminguid, et selle kinnistu väärtust kasvatada. Teised hooned, kust meie osakonnad lähiajal ära kolivad, ei kuulu ülikoolile.
Tallinna Ülikool on avalikkuse silmis omandanud üsna selge suunitluse – valdavalt humanitaarerialadele fokuseeritult. Millisena näete ülikooli tulevikus?
Tallinna Ülikooli roll on ajalooliselt olnud, on ja küllap jääb ka tulevikus olla õpetajate koolitaja. See ei ole ainuke roll, viime läbi õppe- ja teadustööd enamikus valdkondades ning küllap tuleb meil ka uusi fookusi, näiteks meedia.
Vahepeal olid aastad, mil kõik suuremad ülikoolid võitlesid tudengite pärast kõiksuguste vahenditega. Püüti liita ja ka liideti väiksemaid eraülikoole ning riiklikke ja teaduste akadeemia alluvuses toiminud instituute. Nüüd võib öelda, et see liitumiste protsess on suures osas lõppenud.
Tulevikule keskendumegi eesmärgiga majandada kooli efektiivsemalt – see saab toimuda üksnes siis, kui ülikool muutub kompaktsemaks. Ülikoolilinnakul on siin oma roll mängida.
Hariduspoliitika ümberkorraldamise tulemusel üliõpilaste arv pikas perspektiivis väheneb. Mida saab ülikool siin ette võtta?
Demograafilise olukorra, kuid ka riikliku hariduspoliitika n-ö ümberkorralduste tagajärjel soovime senisest rohkem pöörata rõhku kvaliteedile. Tasuliste üliõpilaste arv oluliselt kogu üliõpilaste arvu veel ei mõjuta. See vähenemine toimub järk-järgult.
Tulevikus on tõesti selge see, et üliõpilasi jääb vähemaks. Sestap püüame sisse viia rohkem ingliskeelseid õppekavu ja tuua kooli rohkem välisüliõpilasi.
Millal ja kus võib järgmisena Tallinna Ülikooli kampuses ehitustegevust näha?
Tõenäoliselt järjekorras järgmine suur ja töömahukas ülesanne on ette võtta ülikooli peahoone ehk Terra maja, mis vajaks väga kiires korras kapitaalremonti. Selle remondi arvelt saaksime suure kokkuhoiu, kui viiksime hoone planeeringu oma vajadustele vastavaks.
Millal see kõik juhtub, sõltub sellest, kas saame uuest tõukefondide perioodist toetust. Ettepanekud toetusteks on esitatud. Maja ise on viimase piiri peal, kuna see on ammu ehitatud, seega on remont hädavajalik. Teine hooneehituslik protsess on tõenäoliselt Ursa maja lammutamine.
Ning kolmas, kuid kindlasti mitte viimane lisavõimalus on hoonestamata parklaala. Sinna saab ühe võimalusena tuua näiteks raamatukogu, aga praegu ma selle üle ei spekuleeriks. See on selgelt tulevikumuusika.