Kuigi erinevate andmete põhjal on kogu Läänemere põhjas 80 000 kui 500 000 tonni keemiarelvi, usub keskkonnaministeeriumi merekeskkonna osakonna juhataja Arvo Veskimets, et tõde on kusagil vahepeal.
Arvo Veskimets: ei saa väita, et keemiarelva Eestit ümbritseva mere põhjas poleks
/nginx/o/2013/06/13/1827736t1hca5d.jpg)
2. detsember 2013, 23:11
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ta rääkis ETV saates «Välisilm», et sügavamates kohtades, nagu näiteks Taani väinade läheduses ning Leedu ja Poola merealadel võib merepõhjas lebada massiliselt keemiarelvi, kuid täpse koguse määratlemiseks on vaja täpsemat kaardistamist, seiret ja teaduslikke uuringuid.
Veskimets ütles, et kuigi Eesti merealal leidub põhjas miine ning muid lõhkekehasid, ei tohiks siinkandis keemiarelvi olla. Ta selgitas, et pärast Eesti isesesivumist tehti põhjalik navigatsioonikaart, kuhu lisati ohtlikud kohad merepõhjas, pärast mida uuriti ohtlikud alad Rootsi abiga läbi ning keemiarelvi sealt ei leitud.
«Ei julge väita, et keemiarelva üldse pole,» ütles Veskimets ja lisas, et kui Eesti merealalt leitakse midagi, mis võiks sarnaneda keemiarelvale, pöördutakse kohe mereväe poole.
Ameerika Ühendriigid on teatanud, et nad kavatsevad Süüria keemiarelva hävitada laevade peal Vahemeres. Veskimets avaldas lootust, et kuigi praegu pole päris täpselt teada, mida hävitamise tagajärjel tekkivate jäätmetega peale hakatakse, on järelvalve suur ning USA säästab meie kõigi ühist ookeanit.
BNSi andmetel oli viimane dokumenteeritud vahejuhtum Läänemerre uputatud keemiarelvaga 2007. aastal, kui Taani kalurid püüdsid traali kuus kilogrammi sinepigaasi (ipriiti), mis tekitab põletushaavu, hingamis- ja nägemishäireid.