Tants kasvuhormooni ümber: Lallukka on süütu ja süüdi

Jaan Martinson
, spordiajakirjanik
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Juha Lallukka
Juha Lallukka Foto: Nordic Focus

Rahvusvaheline Antidopingu Agentuur (WADA) võinuks kasvuhormooni isovormide testi välja töötamata jätta või vähemalt oodata sellega seni, kuni piirväärtused on täpselt paigas. Praegu käib sportlaste solgutamine. Soome suusataja Juha Lallukka tunnistati kaks aastast pärast positiivse testi andmist puhtaks ja süütuks, küll aga kinnitab Soome antidopingukomisjon, tuginedes teaduslikele uuringutele, et mees on süüdi, ning lubab asja rahvusvahelisse kohtusse edasi kaevata. Väidetavalt võetakse järgmisena ette Andrus Veerpalu. Näis.

WADA võiks ükskord selgeks teha, kas sportlane, kelle proovis ületab kasvuhormooni isovormide tase vastava normi, on keelatud ainet tarvitanud või mitte. Veerpaluga pole enam suurt lugu, tema on karjääri lõpetanud, kuigi võinuks seda teha Holmenkollenis kolmandat korda maailmameistrina triumfeerides.

Lallukkaga on aga suurem häda, tema, nagu selgub, saanuks vahepealsed kaks talve rahulikult võistelda ja valmistuda Sotši olümpiaks.

2011. aasta sügisel kuulutati välja, et Lallukka dopinguproovist leiti tehislikku kasvuhormooni. Kuna Veerpalu pidas samal ajal võitlust tõe ja õiguse nimel, määrati Lallukkale ajutine võistluskeeld. Kui Rahvusvaheline Spordiarbitraaž (CAS) Veerpalu õigeks mõistis, anti Lallukka juhtum Soome spordikohtu otsustada.

Läinud nädalal kostis Kuusamo MK-etapi telgitagustes, et kohe-kohe mõistetakse Lallukka süüdi, sest WADA on saanud kasvuhormooni testi piirnormid teaduslikult paika. Juttudes oli tõtt niipalju, et otsus tuligi, kuid mitte süüdi-, vaid süütuksmõistev. Napilt, häältega 3:2. Lallukkat pooldanud kohtunikud võtsid aluseks CASi otsuse Veerpalu asjus.

Soome antidopingukomisjoni teadusjuht Timo Seppälä oli hämmastunud koduse spordikohtu otsusest ega nõustunud selgitustega: «Esitasime kohtunikele WADA värsked uuringud ja teaduslikult tõestatud piirmäärad, mille põhjal on selge, et Lallukka tarvitas kasvuhormooni. Uuringu viis läbi Kanada sõltumatu teadusrühm. Kahjuks tugines kohtu otsus vanadele andmetele. Tõenäoliselt anname asja CASi lahendada.»

Niisiis on Lallukka süüst puhas ja vahtis kaks aastat niisama jõude. Nüüd võib ta võistlusrajale naasta, aga kui kauaks? Kuni CASi otsuseni? Kas ta on, kui CASis süüdi mõistetakse, kaheaastase karistuse juba ära kandnud või mitte? Ilmselt siiski on.

CAS, muide, menetleb praegu Saksamaa ratturi Patrick Sinkewitzi asja, kes samuti olevat WADA sõnul patustanud kasvuhormooniga. Seekord on kohtul kasutada WADA-lt saadud uued piirmäärad.

Kui CAS leiab testi uued piirmäärad piisavalt tõestatud olevat, siis mis edasi? Kas Veerpalu näit jääb piirmäärade piiresse, ja kui, siis kas juhtum soojendatakse üles?

Tants kasvuhormooni ümber seega jätkub. 

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles