Riigikohus rahuldas täna õiguskantsler Indrek Tederi taotluse ning tunnistas põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks ligi kaheksa aastat kehtinud ravimiseaduse sätted, mis piiravad apteekide asutamist.
Riigikohus tunnistas apteekide asutamispiirangud kehtetuks
9. detsember 2013, 10:55
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Riigikohtu esimees Priit Pikamäe ütles otsust tutvustades, et apteekide asutamispiirangud piiravad ettevõtlusvabadust otseselt apteegi asutamise praktilise võimatusega ning kaudselt ka hulgimüügiturul tegutsemist. Lisaks riivab piirang tema sõnul tarbijate huve, kuna suure nõudlusega kohtadesse ei saa luua uut apteeki.
Pikamäe sõnul on kõnealune kaasus näide sellest, kuidas riik peab tagama õigusliku keskkonna vaba turu toimimiseks, et kaitsta ettevõtjat konkurentsi takistamise või äritegevuse kahjustamise eest. «Samuti peab riik kaitsma konkurentsivabaduse tagamisega tarbijat, et tal oleks võimalik saada parimat teenust või kaupa mõistliku hinnaga,» lausus ta.
Asjaolu, et kehtivad asutamispiirangud on põhiseadusega vastuolus, ei tähenda tema sõnul, et apteegiturgu ei saaks või ei tohiks üldse reguleerida. Et jätta parlamendile uue regulatsiooni väljatöötamiseks piisavalt aega, lükkas riigikohus otsuse jõustumise poole aasta võrra edasi. Otsus jõustub järgmise aasta 9. juunil.
Riigikohtu hinnangul on Eestis vähese nõudlusega piirkonnad, kus apteegiteenuse osutamine ei ole ilma nõudluse vähesust korvavate meetmeteta majanduslikult võimalik või mõttekas. Seega tuleb otsuse kohaselt ette näha vähese nõudlusega kohtades apteegiteenuse kättesaadavust tagavad meetmed.
Otsuse kohaselt võivad asutamispiirangud takistada maa-apteekrite linna tööle asumist, kuna linnaapteekide hulk on asutamispiirangute tõttu suhteliselt püsiv. «See tähendab, et asutamispiirangute kehtetuks tunnistamisel ilma muid meetmeid kehtestamata ei ole välistatud maa-apteekide sulgemise hoogustumine. Seega võiks asutamispiirangute päevapealt kehtetuks tunnistamine halvendada apteegiteenuse kättesaadavust,» märkis kohus.
Samuti tuleb riigikohtu hinnangul arvestada asutamispiirangute kehtestamise aegset kogemust. «Asutamispiirangute potentsiaalne mõju võis jääda saavutamata seetõttu, et piirangute vastuvõtmise ja kehtima hakkamise vahel asutati linnades turu tavapärasest arengust hälbivalt palju apteeke. Kui praegu tunnistada asutamispiirangud kohe kehtetuks, võiks turuosaliste ootus uue, teadmata sisuga regulatsiooni ees tingida nende prognoosimatu käitumise,» leidis kohus.
Riigikohus pidas oluliseks vältida ka seda, et piirangute kehtetuks tunnistamise järel muudaksid turuosaliste võimalikud sammud uue, põhiseaduspärase regulatsiooni kehtestamise keerulisemaks, kui see on asutamispiirangutelt vahetul üleminekul.
«Lisaks võiks kohene vaidlustatud normide kehtetuks tunnistamine piirata ebaproportsionaalselt proviisorite ettevõtlusvabadust. Kui asutamispiirangute kehtetuks tunnistamise järel ilma muude meetmete kehtestamiseta asutataks hulgaliselt apteeke selliselt, et apteekide pidamine Eestis tervikuna muutuks suurenenud tööjõukulude, apteekide kogupinna jms tõttu suuresti kahjumlikuks, suudaksid kahjumit kanda tõenäoliselt üksnes suured apteegiketid ja apteekritel võiks muutuda apteekide pidamine praktikas võimatuks,» märkis riigikohtu üldkogu täna avalikustatud otsuses.
Selleks, et tagada apteegiteenuse kättesaadavus ka vähese nõudlusega piirkondades, pakkus kohus välja kaks võimalust, ehkki möönnis, et meetmeid või nende kombinatsioone on veel.
Ühe võimalusena leidis kohus, et suure nõudlusega piirkonnas apteegi pidajal võiks olla kohustus osutada apteegiteenust ka vähese nõudlusega piirkonnas. Seejuures saaks apteegiteenuse paremat kättesaadavust tagada kas püsiapteegi olemasolu või näiteks apteegibussi abil.
Teine võimalus oleks riigikohtu hinnangul ette näha vähese nõudlusega piirkondades tegutsevatele apteekidele toetus, mida maksaks riik, omavalitsus või hoopis toetusfond, kuhu annaksid suure nõudlusega piirkondade apteegid tasu kas fikseeritult või osana käibest. Mõlemad meetmed piiraksid ettevõtlusvabadust vähem ja saavutaksid eesmärgi paremini kui asutamispiirangud, märkis kohus.
Riigikohtu üldkogu otsusele esitasid eriarvamuse nii riigikohtunik Ivo Pilving kui ka riigikohtunikud Jüri Ilvest, Peeter Jerofejev ja Tambet Tampuu.
Õiguskantsler Indrek Teder pöördus riigikohtusse jaanuaris, öeldes, et kuigi parlament otsustas mullu oktoobris tema ettepanekuga nõustuda ja asuda seadust muutma, ei ole seda tehtud ning tema hinnangul põhiseadusvastased asutamispiirangud kehtivad praeguseni. Seetõttu oli ta enda sõnul sunnitud pöörduma riigikohtusse ja taotlema vaidlusaluste sätete põhiseadusvastaseks tunnistamist.
Eelmise aasta septembris riigikogule saadetud ning oktoobri keskel parlamendis toetust leidnud ettepanekus märkis Teder, et praegused piirangud ei taga apteegiteenuse kättesaadavust ega õigusta seetõttu nendega kaasnevat ettevõtlusvabaduse ja võrdsuspõhiõiguse riivet. Tema hinnangul on piirangud hakanud oma algsetele eesmärkidele vastu töötama, kahjustades eelkõige tarbijate huve ning takistades rahvatervise edendamist. Varem on piiranguid kritiseerinud ka nii konkurentsiamet kui riigikontroll.