Õiguskantsler Indrek Teder ütles, et kuigi riigikohtu apteekide asutamispiiranguid käsitleva otsuse mõjusid on raske ennustada, kehtib tavaliselt reegel, et konkurentsist võidavad ka tarbijad.
Teder: konkurentsist võidavad reeglina ka tarbijad
9. detsember 2013, 15:14
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Teder ütles otsust kommenteerides Postimehele, et tema ülesanne oli saata riigikohtule taotlus ning edasine oli kohtu enda otsustada.
Küsimusele otsuse mõjude kohta vastas ta, et on raske öelda, milliseks olukord kujuneb. Samas avaldas ta veendumust, et põhiseadust tuleb järgida ja nii peab alati kehtima ka põhiseaduse paragrahv 12, mis sätestab üldise võrdsuspõhiõiguse.
Samuti rõhutas Teder konkurentsi olulisust. «Üldreeglina, kui on ikkagi konkurents, siis läheb ka klientidel paremaks. Oletan, et tulevikus läheb see paremaks,» lausus ta.
Riigikohtu üldkogu märkis täna avalikustatud otsuses, et apteekide asutamispiirangute kaotamine võib mõjutada apteegiteenuse kättesaadavust vähese nõudlusega piirkondades. Selleks, et tagada teenuse kättesaadavus ka nendes piirkondades, pakkus kohus välja kaks võimalust, ehkki möönnis, et meetmeid või nende kombinatsioone on veel.
Ühe võimalusena pakkus kohus, et suure nõudlusega piirkonnas apteegi pidajal võiks olla kohustus osutada apteegiteenust ka vähese nõudlusega piirkonnas. Seejuures saaks apteegiteenuse paremat kättesaadavust tagada kas püsiapteegi olemasolu või näiteks apteegibussi abil.
Teine võimalus oleks riigikohtu hinnangul ette näha vähese nõudlusega piirkondades tegutsevatele apteekidele toetus, mida maksaks riik, omavalitsus või hoopis toetusfond, kuhu annaksid suure nõudlusega piirkondade apteegid tasu kas fikseeritult või osana käibest. Mõlemad meetmed piiraksid ettevõtlusvabadust vähem ja saavutaksid eesmärgi paremini kui asutamispiirangud, märkis kohus.
Nende meetmete kohta ei soovinud õiguskantsler seisukohta võtta, öeldes, et see otsus on riigikogu langetada. Küll soovitas ta parlamendil vaadata, et konkurents ka laiemalt toimiks.
Riigikohus rahuldas täna Tederi taotluse ning tunnistas põhiseadusega vastuolus olevaks ja kehtetuks ligi kaheksa aastat kehtinud ravimiseaduse sätted, mis piiravad apteekide asutamist. Kohus leidis, et asutamispiirangud piiravad ettevõtlusvabadust ja riivavad ka tarbijate huve, sest takistavad apteekide asutamist ettevõtjate soovitud hulgal ja kohtades, nii et tarbijal võiks olla hõlpsam ravimeid osta.
Kohtu hinnangul mõjutavad piirangud ka hulgimüüjaid, sest kui apteekide asutamine on piiratud ja suur osa apteekidest moodustavad nii-öelda keti, olles seotud olemasolevate hulgimüüjatega, on uuel hulgimüüjal tõenäoliselt keeruline leida piisavat hulka hulgiostjaid. Seega riivavad ravimiseaduse sätted ettevõtlusvabadust ka kaudselt, märkis kohus.
Riigikohtu esimehe Priit Pikamäe sõnul on kõnealune kaasus näide sellest, kuidas riik peab tagama õigusliku keskkonna vaba turu toimimiseks, et kaitsta ettevõtjat konkurentsi takistamise või äritegevuse kahjustamise eest. «Samuti peab riik kaitsma konkurentsivabaduse tagamisega tarbijat, et tal oleks võimalik saada parimat teenust või kaupa mõistliku hinnaga,» ütles ta täna otsust tutvustades.
Asjaolu, et kehtivad asutamispiirangud on põhiseadusega vastuolus, ei tähenda tema sõnul siiski, et apteegiturgu ei saaks ega tohiks üldse reguleerida. Et jätta parlamendile uue regulatsiooni väljatöötamiseks piisavalt aega, lükkas riigikohus otsuse jõustumise poole aasta võrra edasi. Otsus jõustub tuleva aasta 9. juunil.