Endise Eesti suursaadiku Ukrainas, Tiit Matsulevitši sõnul on Euroopa Liidu idapartnerluse poliitika läbi kukkunud ning liit peaks tõsiselt järele mõtlema, mis täpselt valesti on läinud.
Matsulevitš: ELi ühine välispoliitika ei toimi
/nginx/o/2013/06/13/1827736t1hca5d.jpg)
9. detsember 2013, 22:22
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Matsulevitš ütles ETV saates «Välisilm», et idapartnerlus ehitati üles valedel eeldustel ega pole olnud motiveeriv, kuna erinevalt Eestist, kes liitus Euroopa Liiduga juba 2004. aastal, pole kuue idapartnerluse riigi suhtes mingit liitumisperspektiivi mainitud.
Tema sõnul ei ole idapartnerlus päriselt surnud, aga niisugusel kujul, nagu ta praegu on, on see kindlasti läbi kukkunud ning ka Vilniuse tippkohtumine näitas seda selgelt.
Endise suursaadiku sõnul on põhiline küsimus selles, et ELi liikmesriikidel on erinev agenda. «On osa liikmesriike, kes ei taha idapartnerlusest kuuldagi, teised vaatavad kogu piirkonda, Ukrainat esmajoones läbi vene prillide,» märkis Matsulevitš. Ta lisas, et nüüd aga kukkus kogu idapartnerluse programm läbi ning kogu Euroopa Liidu välispoliitika on saanud tagasilöögi, mis annab ELile päris tugeva aluse järele mõelda, mis läks valesti, sest on selge, et nii ei saa jätkata.
Tema sõnul on see selge märk, et Euroopa Liidu välispoliitika ei toimi ning seda, mis kuulutati 20 aastat tagasi välja, ei ole enam olemas.
Ukraina pealinnas Kiievis on juba möödunud kuu lõpust alates meeleavaldused, mis said alguse president Janukovitši otsusest mitte allkirjastada assotsiatsioonilepet Euroopa Liiduga Vilniuse idapartnerluse tippkohtumisel.
Ukraina valitsus põhjendas ootamatut kursimuutust läänesuunalise lõimumise võimalike mõjudega Ukraina-Vene kaubandusele ja vajadusega «taastada kaotatud kaubanduse maht Venemaaga».