Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
/nginx/o/2017/02/09/6323455t1h0c72.png)
Keskkonnaminister Keit Pentus-Rosimannus allkirjastas eile käskkirja, millega algab Nabala looduskaitseala moodustamine.
«Nabala piirkonna looduslikult väärtuslikud alad, allikad ja tundlik veerežiim, kaitsealuste ja ohustatud lindude ja taimede elupaigad – need on põhjused, miks see piirkond kaitset vajab,» ütles Pentus-Rosimannus.
«Ühegi looduskaitseala loomise otsust ei tehta kergekäeliselt. Ettepanek Nabala kaitseala tegemiseks esitati juba 2010. aastal ja pärast seda oleme läbi viinud mitu põhjalikku uuringut ja tellinud ekspertiisi, mille järeldused on Nabala-Tuhala kaitseala loomise ettepanekut toetanud,» lausus minister.
Moodustatav looduskaitseala asub Harjumaal Kiili, Saku ja Kose vallas ning Raplamaal Kohila vallas. Kavandatava kaitseala pindala on 4650 hektarit.
Selle aasta lõpul valminud ekspertiisis kinnitab professor Kalev Sepa juhitud töögrupp, et Nabala piirkonna kaitse alla võtmiseks on eeldused olemas. Nabala piirkonna väärtusteks on eelkõige sealne tundlik veerežiim, kaitsealused ja haruldased taime-, looma- ja linnuliikide elupaigad, allikad ja allikalised alad. Kaitsealuseid liike on Nabala alal 53.
Alal tervikuna on oluline tähtsus loodusliku mitmekesisuse säilimisel, kuid olemasolevad haraliasuvad kaitsealad, hoiualad ja püsielupaigad ei taga alal leiduvatele loodusväärtustele terviklikku kaitset.
Kõik selles piirkonnas asuvad maavarad arvatakse kaitseala moodustamise järgselt passiivseks ning neile kaevandamislubasid ei väljastata. Kaitseala moodustamise algatamise otsusele järgneb kaitse-eeskirja eelnõu ja piiride avalikustamise protsess, mille käigus räägitakse läbi kavandatavale kaitsealale jäävate maaomanike ja teiste osapooltega.
Uue kaitseala loomisel kaasatakse kõiki maaomanikke ja asjast huvitatuid.
Nabala piirkond on tekitanud palju vaidlusi, kuna ettevõtjad soovivad sinna rajada kaevandusi, looduskaitsjad on aga väitnud, et piirkond on suur karstiala ja seetõttu tuleb see kaitse alla võtta.