Soe detsember on lilledel pea segi ajanud

Ketlin Beljaev
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Lehelugeja saatis mõni päev enne jõule toimetusele pildi Suure-Jaani vallas õitsema läinud lillest.
Lehelugeja saatis mõni päev enne jõule toimetusele pildi Suure-Jaani vallas õitsema läinud lillest. Foto: Erakogu

Kui tavaliselt pistavad lumikellukesed, sinililled ning teised kevadekuulutajad oma peanupud välja sulava lume alt, siis tänavu pole mingi ime kohata neid lilli hoopis enne jõuluvana tulekut.

Sakala lugeja saatis viis päeva enne jõululaupäeva toimetusele foto, millel on õitsvad lilled. Pilt on tehtud Suure-Jaani vallas. Autor tahtis ainult oma avastamisrõõmu ja imestust jagada ega soovinud oma nime ja õitsejate täpsemat asukohta lehes avaldada.

Teisedki lillekasvatajad on avastanud oma aias seda, mida seal jõulude eel tegelikult olema ei peaks.

«Kui sel ajal on tavaliselt lumi, siis nüüd vaatad, et aias on nii palju ilu ilma lumetagi,» ütles Loodi küla Kaasiku talu perenaine Lilian Kärner. Tema priimula kuulutas õide puhkedes kevadet juba paar nädalat tagasi. Nüüd on teiselgi liigikaaslasel nupud otsas.

Samuti on lumikellukesed oma rohelise teraviku mullast välja pistnud ning neil on perenaise sõnul näha ka natuke valget õieosa. «Kevadel ootasime, millal need ometi õitsema hakkavad. Nüüd tahavad juba enne jõule tulla,» lausus ta.

Eile oma aias avastusretkel käinud Kärner kirjeldas, et lillat värvi kevadised lumeroosid on nuppe täis ning kui tuleb soojem ilm, pakatavad needki õide. Samuti näitas oma ilu õitsev võõrasema, mis on Kärneri sõnul juba tavalisem nähtus, sest tegemist on külma hästi taluva liigiga.

Viiratsi vallas asuva Arumetsa talu perenaine Hildi Jürine, kes on Viljandi aiandus- ja mesindusseltsi juhataja, ütles, et võõrasemad on ka tema aias õide puhkenud. Sama võib oodata rododendronitest, mis peaksid samuti alles kevadel oma iluga uhkeldama hakkama.

«Pungad on juba väga suured ja lõheroosad ning kollased õie kattelehed on ka juba näha,» rääkis lillekasvataja. Samas on need pungad tema jutu järgi õnnetud, sest saavad külma tulles hukka. Roosid ja rododendronid ei jaga aga Jürise tähelepanekut mööda aastaaegadest midagi ning kasvavad, kui vähegi saavad. Nii ei oska nad ka soojas detsembris magama minna. On juhtunud, et Jürine on saanud õide puhkenud roosioksa tuppa tuua lausa jõululaupäeval. Tänavu hakkab tal kohe õitsema must lumeroos.

Eesti sibullilleentsüklopeedia autor ja lillekasvataja Sulev Savisaar ütles, et talv jagab eri liikide õitsemise kaheks: osa jääb sügise ja osa kevade poole. «Kui on liiga soe, võibki kevadine pool nihkuda hoopis hilissügisele,» märkis ta.

Savisaare aias on näiteks Amuuri adoonistel näha kollased õietipud, mis peaksid sinna ilmuma alles varakevadel. Soojad sügisilmad on tema sõnul ka sügistööd jõuludele lähemale nihutanud.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles