Käsmu meremuuseumi õuel on valmimisjärgus männipuust viikingilaev, mille ehitusel on eeskujuks võetud enam kui 1000 aastat tagasi rannikumerd sõitnud alus.
Käsmu kaptenikülast läheb juunis merele viikingilaev
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Käsmu viikingilaeva tellija ja omaniku Aarne Vaigu sõnul on viikingilaeva ehitamine tema idee ning finantseerida.
“Üks mees kinkis Käsmu meremuuseumile 70 000 krooni ja sealt see pihta hakkas,” ütles ta. Laeva maksumuseks arvas ta kujunevat poole miljoni krooni kanti, kusjuures osa materjale on saadud sponsorluse korras.
Mai keskel oli laeva ümber ametis mitu meest. Laevameister Anti Kreenil olid abis Aare Tani ning Aarne Viljasaar. Vajadusel lõi käed külge ka laeva tellija, Käsmu meremuuseumi juhataja Aarne Vaik.
Käsil oli kaarte paigutamine laeva sisemusse.
Tammepuust kaared küpsesid aurukastis ehk pasus. Neli kaart oli paigas ning üheksa ootas asetamist. Töö peab olema kiire ja täpne, sest kuum tamm paindub nagu pajuvits ja seda lühikest aega tuleb kasutada.
“Ega siin pole enam palju teha,” ütles eraelus Tallinnas IT-mehe ametit pidav Anti Kreen. “Võtsingi puhkuse, sest 6. juunil on pidulik vettelaskmine,” rääkis ta, “eelmisel aastal sai tehtud muu töö kõrvalt ja sellepärast ongi venima jäänud.”
Viimased tööd
Kui kaared paigas, hakatakse neid vasknaeltega neetima. Tegu on spetsiaalselt Soomes valmistatud kümnesentimeetriste naeltega. “Naelad läksid maksma 15 000 krooni,” teadis Aarne Vaik ütelda.
“Pärast paneme siia kaarte peale sisekiilu ning kinnitame selle poltidega läbi kaare ja emakiilu,” rääkis laevameister Anti Kreen edaspidistest töödest. “Kiilud on nagu laeva selgroog ja kaared on ribid,” selgitas ta piltlikult.
Edasi pannakse veel paika laeva sisemised ja välimised pardaplangud ning puuritakse augud aerude jaoks. Kokku on laeval ette nähtud kaheksa neljameetrist aeru. Siis veel pingid sisse, laeva keskele mast ning masti külge nelinurkne raapuri. “Puri tuleb punase ja halli triibuline, ning kui vanasti tehti purjed villasest immutatud riidest, siis tänapäevane puri on spetsiaalsest purjeriidest,” tõi Anti Kreen paralleele muinasajaga.
Lõpuks jääb laeva tõrvamine - seda tehakse puutõrva ning linaõli seguga. Laev tõrvatakse mõlemalt poolt ja ideaalis peaks see tõrvast läbi imbuma. “Meie tõmbame talle kaks kihti peale ja edaspidi tuleks seda igal kevadel teha, siis säilib kaua,” rääkis meister.
Normaalselt hooldades peaks laev tegijate arvates vastu pidama pool sajandit. “Kui ta jäetakse kaldale ning lastakse ära kuivada, on eluiga lühike, sest päike on see, mis teda kõige rohkem tapab,” ütles kõrvalt Aarne Viljasaar.
Gokstadi laev
Valmiva viikingilaeva eeskujuks on üle-eelmise sajandi lõpus Norrast Gokstadi kääbastest leitud muinaslaev, mille valmimine on dateeritud aastaga 895.
Algjoonised on Anti Kreeni sõnul saadud Norrast, kust neid on igal huvilisel võimalik osta. Kusjuures vanu jooniseid on ta veidi tänapäevastanud, sest päris originaali järgi tehtud alusega merele minna ei lubata.
Oma esimese laeva ehitas Anti Kreen Islandil koos ühe kohaliku mehega, eeskujuks 24 meetri pikkune Gokstadi viikingilaev. Laev tehti küll poole lühem ja sealkandis sõidab see merd 2008. aastast.
Käsmus valmiva laeva eeskujuks on suure laeva kõrvalt leitud üheksa meetri pikkune nn fjordipaat, mis oli mõeldud rannavetes liikumiseks.
Käsmu laev on valmistatud Aarne Vaigule kuuluvast metsast maha võetud männipuudest, millest saeti lintsaega 20 mm paksused plangud, kiil on samuti männist ning täävid tammest. Plangud on omavahel ühendatud muistsel meetodil ja tihendatud pigitaolise mastiksiga.
Anti Kreeni sõnul mahub sellisesse laeva 15-16 inimest ning pärast seda, kui alus vette lastud, on näha, kuhu laev Käsmus seilama hakkab. Laevameistril on mõtteis juba uued laevad ning ka tellijad teada.
• Pikkus 9 m, laius 2 m, mast 6 m, raapuri 15 m2.