Eesti andis mullu varjupaiga seitsmele inimesele

Osa veebruari alguses Võrumaalt tabatud Vietnami illegaalidest istungil Tartu kohtumajas.

FOTO: Margus Ansu / Postimees

Eesti andis lõppenud aastal varjupaiga seitsmele taotlejale, lisaks said elamisloa varjupaiga saanud inimeste kolm perekonnaliiget.

Mullu Eestilt varjupaiga saanud inimestest on kaks Süüria ja kaks Venemaa kodanikud, samuti sai varjupaiga üks Afganistani, üks Pakistani ja üks Valgevene kodanik.  Riik andis elamisloa ka Afganistani, Pakistani ja Venemaa kodaniku perekonnaliikmele, ütles politsei- ja piirivalveameti pressiesindaja Katrin Rohtla Postimehele.

Eestilt küsis mullu varjupaika kokku 97 inimest, kõige rohkem ehk 26 juhul palusid varjupaika Vietnami kodanikud. 17 varjupaigataotlejat olid Süüria, 14 Venemaa, üheksa Gruusia, kaheksa Pakistani, kolm Albaania, kolm Iraani, kolm Sudaani, kolm Valgevene, kaks Kosovo ja kaks Kuuba kodanikud. Samuti sai Eesti  varjupaigataotlused ühelt Afganistani, ühelt Austraalia, ühelt Horvaatia, ühelt Nigeeria, ühelt Tuneesia ja ühelt Türgi kodanikult. Üks varjupaigataotleja oli Venemaa ja Ameerika Ühendriikide topeltkodakondsusega.

37 juhul lükkasid ametnikud varjupaigataotluse tagasi. 24 juhul lõppes taotluse menetlemine haldusmenetluse seaduse alusel. Sellised juhtumid on näiteks need, kui ametnik otsustab jätta varjupaigataotluse läbi vaatamata või võtab inimene ise oma taotluse tagasi.

Vietnami kodanikelt laekunud suur varjupaigataotluste arv on seotud juhtumiga, kui piirivalve tabas mullu veebruari lõpus Võrumaal 28 ebaseaduslikult Eestisse tulnud inimest. Neist 27 on Vietnami kodanikud ning üks Armeenia alam. Piirivalve andis neist kaheksa üle Venemaale ja paigutas ülejäänud väljasaatmiskeskusesse.

Mullu 31. detsembri seisuga oli politsei- ja piirivalveameti menetluses veel 47 varjupaigataotlust, mille puhul oli lõplik otsus veel langetamata.

Välismaalasele rahvusvahelise kaitse andmise seadusele vastavalt ei ole varjupaigamenetlus avalik ning politsei- ja piirivalveamet hoiab kõik seda puudutava info konfidentsiaalsena. Kui varjupaiga saanud isik ise selle kohta avalikult kommentaare annab, on tal selleks õigus.

2012. aastal sai Eesti 77 varjupaigataotlust, millest rahuldas kaheksa. 2011. aastal laekus 67 varjupaigataotlust, millest riik rahuldas kaheksa. 2010. aastal laekus varjupaigataotlusi 33, 2009. aastal 40 ning 2008. aastal 26. Kuigi varjupaigataotluste arv on viimastel aastatel kasvanud, on Eesti Eurostati andmetel jätkuvalt Euroopa Liidus varjupaigataotlejate seas kõige ebapopulaarsem maa.

Tagasi üles