/nginx/o/2017/11/06/7286879t1hde81.jpg)
Pärnumaa naisteühenduste ümarlaual arutasime, kuidas Pärnu linna rahalist seisu parandada. Eestkõneleja oli rahanduse abilinnapea Annely Akkermann. Saime teada, missugune on rahaline olukord, kui suured on võlakoormad, mille eelmine linnavõim maksumaksja kanda jättis. Seda suppi peab praegune linnavõim koos linnakodanikega helpima. Akkermann andis täpse ülevaate, kuidas nelja aastaga, mis neile antud, on plaanis linn raskest majanduslikust seisust välja tuua.
Ega eriti ausaid tööriistu linna tulubaasi suurendamiseks rohkem olegi kui maamaks, millest 100 protsenti linnakassasse laekub. Seda hooba kavatseb linnavalitsus kasutada, kui volikogu seda ettepanekut toetab.
Suvevõõraste kojamees
See tee, mida on läinud Tallinna võim: müügi- ja paadimaks, on ebaeetiline. Need maksud löövad valusalt kogu Eesti tarbijate tasku pihta. Ketikauplustes ostlejad on sunnitud kogu Eestis sama hinnaga kaupa ostma kui tallinlased. Pühajärve, Peipsi ja Pärnumaa kalur tasub liisingufirma kaudu Tallinnale paadimaksu ja juba 1. juunist täiendame kõik Tallinna kassat.
See pole aus Eesti elanike suhtes. Kui elaksime mõnes teises demokraatlikus riigis, protestiks Tallinna linnavalitsuse juures iga päev eri maakondadest inimesi tuhandete plakatitega, kuni need maksud tühistatakse. Aga eestlased on külma kõhuga ning kannatatavad vaikides.
Pärnule on suur probleem suvevõõrad, kes omavad Pärnu linnas kinnisvara ja maksavad selle eest vaid maamaksu, kuid kelle tulumaks laekub riigikassasse. Maamaksust tehakse aasta ringi kõik need tööd, mis on linna heakorraks vajalikud. Valgustatakse ja parandatakse tänavaid, talvel hoitakse teed lumest puhtad ja suvel korras rohealad.
Kui maamaksust ei jagu, peab linnakodanike tulumaksust lisa võtma. Niigi laekub väiksem osa tulumaksust linna-, suurem osa riigikassasse. Suvekülaliste tulumaks ei laeku linnakassasse. Suvekülaliste kinnisvara ülisuurt hulka Pärnu linnas näitavad pimedad aknad pikkadel talveõhtutel. Seal, kus tuluke põleb, on pärnakate kodu.
Kuigi kinnisvaraomanikest suvevõõrad sügisel, talvel ja kevadel Pärnus ei tegutse, valgustatakse ja puhastatakse tänavaid neil kolmel aastaajalgi. Piltlikult öeldes on pärnakas aasta ringi suvekülaliste kojamees, kes vähese maksuraha eest püüab hoida kodulinna korras. Liiga kaua on kõhna rahakoti peal oldud, linn on räsitud ja räämas.
Nutikalt lahendatud
Euroopa Liidu seadused ei luba makse diferentseerida oma ja ülejäänud riikide kodanike vahel. Samal ajal annab seadus võimaluse teha soodustusi. See tähendab, et kõikidele lajatatakse kõrge maamaks, kuid linnakodanikud saavad soodustust. Muidugi juhul, kui nad seda taotlevad.
Maamaks tõuseb tublisti kõikidel, kes on Pärnu linnas kinnisvara omanikud. Aga need, kes võivad oma kinnisvara koduks nimetada, saavad taotleda soodustust. Nii on kaks tasandit, millelt maamaksu makstakse. Kinnisvaraomanikud, kelle tulumaks läheb oma riiki või Eestis sinna omavalitsusse, mille nad oma koduks on märkinud, maksavad maamaksu täie rauaga. Pärnu linna kodanikud, kelle tulumaks laekub kodulinna, maksavad soodustuse jagu vähem.
Nii on pärnakas vaba suvevõõra kojamehe rollist. See osa, mille võrra suvevõõras rohkem maksab, läheb tänavate valgustamisse, parandusse, lumerookimiseks, parkide hoolduseks. Minu arvamust mööda on see linnakodanikule igatpidi kasulik lahendus linna tulubaasi suurendamiseks.
Siiski tuleb leida vastused küsimustele, mida ametnikud ehk ei teagi veel. Pärnus paikneb kortereid, mille kas lapsed on ostnud vanematele või vanemad lastele. Need vanemad või lapsed koos perega on küll linna sisse kirjutatud, kuid pole kinnisvara ametlikud omanikud. Kui hästi järele mõelda, laekub osa nende tulumaksust Pärnu linna kassasse. Kas siis on tegemist maksusoodustust saavate peredega või tituleeritakse nad suvevõõrasteks?
Vaja on korraldada linlastega kohtumisi linnaosade keskustes, et volikokku minev eelnõu ei sisaldaks lõkse, millest hiljem paksu pahandust tuleb. Terve suvi on aega atra seada, et kõiki pooli rahuldava eelnõuga volikokku minna.