Riigikohtu esimees Märt Rask ütles täna riigikogus peetud ettekandes, et olukord, kus enam kui pool elanikkonnast omab kehtivat karistust või on karistatud mõne süüteo eest, peegeldab ülekriminaliseeritust Eesti õigussüsteemis.
Rask: vaid vastsündinud on veel Eestis karistamata
20. mai 2010, 16:41
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
15-74-aastastest Eesti elanikest on 55,6 protsenti kantud karistusregistrisse erinevate väär- ja kuritegude toimepanemise eest ning Raski sõnul võib nende andmete põhjal väita üksnes seda, et ainult vastsündinud on veel karistamata, vahendas Kuku raadio «Saade».
Rask ütles, et nende numbrite taga seisab see, et tegelikult pole rakendatud neid abinõusid, mis peaksid karistusele eelnema ehk viga on pigem meie sotsiaalsete probleemide lahendamises ja kasvatuses.
Ta avaldas arvamust, et riik peab oluliselt rohkem tähelepanu pöörama kuritegude ennetamisele, olgu see kodune kasvatus või koolisüsteem ning see ei ole lahendatav kahe-kolme aastaga, vaid pikemat perspektiivi ehk põlvkonda silmas pidades.
Rask lisas, et siiani on seadusloome läinud seda teed, et igal regulatsioonil peab olema sanktsioon, ja kui analüütikud lugesid kokku, et meil on 1300 erinevat kuriteo- või väärteo koosseisu, siis tegelikult on neid palju rohkem.
Tema sõnul ei hakka ükski seadus toimima siis, kui inimesed ei tea, mis on keelatud.
«Praegu oleme me aga paraku sellises situatsioonis, kus karistamine on muudetud möödapääsmatust põhimõttest tavapäraseks normiks, mis on kahetsusväärne,» ütles Märt Rask.
«Massiline karistatus devalveerib karistuse mõju ja muudab ühiskonna tauniva suhtumise süütegude toimepanemisse silmakirjalikuks, kui mitte kaastundlikuks,» ütles Rask.
Riigikohtu esimees tegi riigikogule ettepaneku korraldada lähema paari-kolme aasta jooksul kõikehõlmav karistusõiguse teaduslik revisjon, et määratleda väärtuspõhiselt karistusõiguse pikemaajalise arengu eesmärgid ja suunad.
Ta soovitas korrastada kehtivat karistussüsteemi ning arendada mittekaristusliku iseloomuga mõjustusvahendite süsteemi.