Edelaraudtee: Parts eksitab väljapressimisest rääkides avalikkust

Hanneli Rudi
, Tarbija24 juhataja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sõitmise lõpetanud Edelaraudtee reisirongid Tallinn-Väike jaamas oma saatust ootamas.
Sõitmise lõpetanud Edelaraudtee reisirongid Tallinn-Väike jaamas oma saatust ootamas. Foto: Andres Haabu / Postimees

Edelaraudtee kinnitusel eksitab majandusminister Juhan Parts avalikkust väites Postimehele antud intervjuus, et ettevõte ei ole investeeritud uutesse rongidesse ning ettevõtte poolt ei tulnud ka konkreetseid lahendusi uute rongide soetamiseks.

Edelaraudtee juhtis majandusministeeriumi tähelepanu vajadusele uuendada rongiparki juba aastal 2004, teatas Edelaraudtee kommunikatsioonijuht Kersti Gorstov. Aastal 2006 tegi Edelaraudtee ise ministeeriumile konkreetse ettepaneku uute rongide ostuks.  «Selleks tulnuks sõlmida Edelaraudtee ja riigi vahel pikaajaline veoleping, mis andnuks tagatise laenuandjatele ligi 45 miljoni eurose ostu finantseerimiseks,» seisab Edelaraudtee avalduses.

 Ministeerium jätkas Edelaraudteega lepingu pikendamist aasta kaupa. Üheaastased veolepingud ei jätnud ettevõtte kinnitusel mingit võimalust suuremate kulude finantseerimiseks pikemaajalise laenuga ja seega rongide ostuks võimalust ei tekkinudki.

Hiljem otsustas riik uute diiselrongide ostmise delegeerida Elektriraudteele. «Millistel alustel ostu planeeriti - miks just sellises koguses ja istekohtade arvuga, millised oli planeerimise aluseks võetud logistika või nõudlusuuringud, teab Majandusministeerium, Edelaraudteed protsessi sisuliselt ei kaasatud,» kirjutab Gorstov.

 Kui ministeerium oleks aastal 2006 sõlminud Edelaraudteega kümneaastase veolepingu,  mis oleks andnud ettevõttele võimaluse võtta suuremate kulude katmiseks laenu, siis oleksid uued Edelaraudtee reisirongid sõitnud Eestis juba aastal 2008.

Aastal 2009 sõlmis riik lõpuks Edelaraudteega viieaastase veolepingu. «Operaator sai lõpuks võtta laenu, kuid seda juba olemasoleva rongipargi suuremahuliseks remondiks, sest selleks ajaks oli teada, et riik on tellinud Eestisse uued rongid, millega opereerimiseks tulnuks ministeeriumil korraldada hange. Seda aga ei toimunud,» teatab ettevõte. Nende kinnitusel andis riik uued rongid konkursita opereerida riigiettevõttele Elron.

«Ühtlasi juhime tähelepanu, et majandus-ja kommunikatsiooniminister Juhan Parts valetab kui väidab, et Edelaraudtee pressis riigilt välja kaks korda suuremat dotatsiooni ähvardusega seisata rongiliiklus,» seisab pöördumises. See, kui lepingupartner ei nõustu riigi poolt pakutud kahjumlike tingimustega, ei ole väljapressimine, kinnitab ettevõte. «Tõde on see, et läbirääkimised riigiga lepingu pikendamiste üle on alati olnud pingelised, kuid seda peamiselt riigi majandusministeeriumi pikaajalise strateegilise nägemuse puudumise tõttu,» on ettevõte veendunud. Edelaraudtee kommunikatsioonijuhi Kersti Gorstovi sõnul ei saa ettevõtja võtta investeerimisalast riski, kui ei ole pikki lepinguid. «Väita, et ettevõte pressis riigil lisaks sada miljonit krooni aastas välja, on vale. Minister on läinud libedale teele õigustamaks totaalset ebaõnnestumist reisirongiliikluse natsionaliseerimisel,» on Edelaraudtee esindaja veendunud.

Ta lisas, et ministeerium juhib nende teemadega avalikkuse tähelepanu kõrvale tegelikelt probleemidelt.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles