Sotsiaalminister Hanno Pevkuri sõnul ei teki Eestil kindlasti mingeid probleeme värske elundidoonorlust puudutava eurodirektiivi elluviimisega, sest me oleme juba praegu ses vallas suhteliselt eesrindlikud.
Pevkur: Eesti on elundidoonorluse osas esirinnas
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eile Euroopa Parlamendis kinnitatud elundidoonorlust lihtsustav kord kohustab muu hulgas igas liikmesriigis looma selle eest vastutava keskse asutuse, samuti kõikidesse elundisiirdamisega tegelevatesse haiglatesse siirdamiskoordinaatori seadmist, doonorluse lihtsustamist ja siirdamise kontrolli tõhustamist.
«Meil on see keskus olemas – Tartu Ülikooli kliinikum täidab seda funktsiooni, nii et pädevuskeskusega meil mingit muret pole,» märkis minister. «Ma küll ei näe, et meil selle direktiivi rakendamisega mingeid probleeme tuleks.»
Euroopa Komisjon soovitab ka tõsta teadlikkust elundidoonorlusest ning lihtsustada doonoriks saamise korda.
Eestis on lähenemine, et surmajärgselt elundidoonoriks saamiseks peab inimene eelnevalt või tema lähedased andma nõusoleku tema organite siirdamiseks. Hispaanias seevastu on hukkunud inimene automaatselt elundidoonor, kui ta pole eelnevalt seda keelatud. Sotsiaalministri sõnul Eesti doonorluse korda muutma ei peaks.
«Ma küll praegu leevendamist ei toetaks. Kui vaatame Euroopa Liidu praktikat, siis selles osas on Eesti praegu esirinnas. Meie inimesed on suhteliselt lahked organidoonorid,» lausus Pevkur. «Kui inimesed vabatahtliku korralduse puhul juba nõus on, pole seda muuta vaja. Ma arvan, et inimene võiks oma elundite üle ise otsustada.»
Vabatahtliku nõusoleku lihtsustamist – näiteks passi või juhiloa taotlusel doonorluseks loa küsimist – võib ministri sõnul samas küll edasi arutada.
Eesti jätkab kõnelusi rahvusvaheliste elundivahetusorganisatsioonide Eurotransplandi või Scanditransplandiga liitumiseks. «Järgmisel nädalal tuleb minu juurde Scanditransplandi juht, seejärel teeme endale selgeks, kumma organisatsiooniga liitumine meie patsientidele kasulikum võiks olla,» ütles minister.
Eesti elanikkonna väiksuse tõttu on meie peamine probleem sobiva neeru leidmisega. «Teisi organeid siirdatakse meil väga harva,» selgitas Pevkur.
Euroopa komisjon rõhutab direktiivi tegevuskavas ka avalikkuse teadlikkuse tõstmise vajadust. Nimelt on tõendatud, et doonorluse-teemalised vestlused pereringis ja valmisolek elundeid annetada on omavahel seotud. Komisjon soovitab inimesi julgustada elundidoonorlusest rääkima ja oma soove sugulastele edastama. Vaid 41 protsenti Euroopa kodanikest on arutanud elundidoonorluse küsimust oma perekonnas.