Arvamus: lärmav Tallinn

Linnar Priimägi Foto: Elmo Riig / Sakala

Linnakultuuril on oma nähtav osa, aga on ka nähtamatu. Tolle nähtamatu osa hulka kuulub mürakultuur. Selle alla käib müra, mida ei tee mitte masinad, vaid inimesed. Inimhääl ja -häälitsused.

Loomulikult tulevad inimesed Tallinnaski õhtul linna peale lõõgastuma. Ja tahavad ka joovastavaid jooke juua. Mis saab selle vastu olla – vaba maa! Aga ma tahaksin meenutada Jeesus Kristuse sõnu: «Mitte see pole rüve, mis suust sisse läheb, vaid see, mis suust välja tuleb.»

Saksa ajaloolane Paul Clemen kirjutas möödunud sajandil, kahe maailmasõja vahel essees «Vaikuse kiitus»: «Kõikidest Euroopa... linnadest on kõige kärarikkam kindlasti Napoli.» Mina käisin Napolis kaks aastat tagasi ega saa neid sõnu kinnitada. Ehkki hotell paiknes vanalinnas, olid Napoli ööd seal rahvarohketel tänavatel, aga ka vabaõhulokaalides kõike muud kui lärmakad. Oli tunda mingit vana linnakultuuri – mis üldse ei meenutanud vanalinnakultuuri Tallinnas.

Meie ilus Tallinna vanalinn on oma öiselt müraprofiililt kõrtsiurgas, kus ohjeldamatult käratsetakse, möiratakse, kiljutakse, hüütakse, ropendatakse, röögitakse, huilatakse, naerdakse, lauldakse, karjutakse, sõimatakse, hõisatakse, jauratakse, laamendatakse... Euroopa kultuuripealinna UNESCO kaitsealune vanalinn muutub öö saabudes sadamakõrtsiks, kuhu tullakse ennast füüsiliselt tühjaks laadima.

See on «must müra», mis kostab ennustamatute puhangutena, iga kord uues kõlakvaliteedis, ehmatavalt ja hirmutavalt – just nagu istuksid pingsalt oma kodus linna pommitamise ajal: ei tea kas ja millal veel kärgatab! Mürapildi järgi viibib öine Tallinna vanalinn sõjaseisukorras.

Meenub siiski, et meie kodulinnas kehtib avaliku korra eeskiri, mis on täitmiseks kohustuslik «kõigile Tallinna linna territooriumil viibivatele ja/või tegutsevatele isikutele»: «Keelatud on lärmata,... häirida öörahu (kella 23:00 kuni 07:00)...» Enamgi veel, karistusseadustiku § 262 sätestab: «Avalikus kohas teiste isikute rahu või avaliku korra muu rikkumise eest – karistatakse rahatrahviga kuni sada trahviühikut või arestiga.» Kas teie teate mõnd öist räuskajat, kellele oleks trahvi tehtud? Kas kellelegi ikka tutvustatakse või meenutatakse avaliku korra eeskirja? Kas instrueeritakse saabujaid Tallinki laevadel? Peterburi bussis? Või on piinlik? Aga kodanikuõpetus pealinna üld- või kõrgkoolides?

Sihtasutuse Tallinn 2011 paljude vähemõttekate ettevõtmiste hulgas oli «tallinlase külalislahkuse kasvatamise programm». Lühidalt öeldes seisneb too programm selles, et posti otsa riputati plakatid sõnumiga: „Tallinn on külalislahke.“ See on sama jabur kui et näljasele pakutaks söögi asemel menüüd lugeda. Ja mida tähendab külalislahkus? Kas seda, et me vabastame oma külalised linna avaliku korra täitmise kohustusest? Et tulge ja laamendage siin Tallinnas – meil on Euroopa kultuuripealinn, tehke mis pähe tuleb!

Koduleht ütleb, et Tallinna Munitsipaalpolitsei Amet lähtub avaliku korra tagamisel avaliku korra eeskirjast ja karistusseadustikust. Kas öösel äkki need ei kehti? Või loodetakse «meeletutele rüütlitele»?

Saanud 2011 Euroopa kultuuripealinnaks, jääb Tallinn selle tiitli omanikuks tulevikukski, kui enam ei ole mingit sihtasutust. Et Tallinn on Euroopa kultuuripealinn, peaks olema kuulda ka öises vanalinnas. Tallinn oma vanalinnaga ei ole perifeerne Vene sadamakõrts Soome lahe ääres!