Suur parkimisaabits: lugejate küsimustele vastab Europarki juht Karol Kovanen
Europark: parkimise eest tasumata jätmine on vargus

Europarki tegevjuht Karol Kovanen

FOTO: Raigo Pajula

Tallinncity lugejate küsimustele vastas Europarki tegevjuht Karol Kovanen.

1. Liikluses peab teatavasti jälgima liiklusmärke. Kõiksugu reklaame ja silte autojuht lugeda ei jõua ega peagi. Ometi olete valinud oma parklate tähistamiseks just reklaamtahvlid. Siit ka küsimus - kas, Europarki loogikat kasutades on teie meelest «JOKK» kui auto kasutaja (olles parkinud oma auto teie parklasse) paneb oma autole sarnase sisuga teate, a’la «tema autot vaatadates/pildistades on Europarki töötaja sõlminud lepingu ja katsudes on lepingut rikkunud ning Europark peab tasuma leppetrahvi 40 eurot? Kui Europarki töötaja jätab trahviteate on ka lepingu teine osapool teada ja Europarkil poleks nagu õigust leppetrahvi tasumisest keelduda.

Meie parklate märgistamisel lähtume sellest, et tavakasutaja koheselt ja üheselt aru saaks, et tegu on tasulise parkimisalaga. Kõik parklad on tähistatud ka nõuetekohase liiklusmärgiga, mis on kooskõlastatud Maanteeametiga.

Kahjuks ei saa liiklusmärgiga näidata eri tasumise viise või muid parklas kehtivaid tingimusi. Seetõttu on otstarbekas ja kindlasti kliendi huvides kasutada lisaks ka infotahvleid. Võrdluseks Tallinna linnatänavate märgistus, mis on juriidiliselt enam vähem korrektne, kuid millel on kuvatud ainult hind. Puudub info pileti ostmise võimaluse kohta, mobiilparkimise juhised ja tsoon, info võimalike sanktsioonide kohta, kontaktinfo, mille kaudu abi saada jne.

Meie parklates peab inimene ka ilma juriidilise erihariduseta või eelneva kodutööta lihtsalt aru saama, mis tingimustel parkida saab. Lisaks on kliendile abiks ka ööpäevaringselt ja kolmes keeles (eesti, vene, inglise) vastav klienditeenindus. Märkimist väärib veel üks asi: levinud on arvamus, et kliendile tekivad kohustused koheselt, kui ta üle meie parkla piiri sõidab. Ei teki!

Parkimistingimustega ei pea tutvuma auto roolis olles, vaid auto võib rahulikult ära parkida, rahulikult tutvuda tingimustega ja juhistega ning siis otsustada, kas on soov auto esitatud tingimustel parklasse jätta või mitte.

Seadused on kirjapandud ühised kokkulepped, mida me tavaelus nii ehk naa järgime ja millest me ka ilma seadust täpselt tundmata aru saame.  «JOKK»-sõnaga kirjeldame olukordasid, kus tehakse teadlikult valesti ja õigustatakse tegu meelevaldse seaduse tõlgendusega.

Piltlikult öeldes kirjeldab küsija poolt toodud näide olukorda, kus kleebin oma rinda info: «Mind ei tohi puudutada ega millegi eest vastusele võtta, tingimuse rikkumisel trahv 1000 eurot». Seejärel võin ületada kiirust, minna vales kohas üle tee, jätta arved tasumata, juua kohvikutes tasuta kohvi, võtta poest mis meeldib jne. Sellisel moel kohustuste vältimine ei ole juriidiliselt võimalik. Selle kohta on koostatud põhjalikud analüüsid. Aga saame ju õigusliku analüüsitagi aru, et «JOKK» pole «OK».

2. Kuidas kommenteerite riigikohtu lahendit (link https://www.riigiteataja.ee/kohtuteave/kohtulahendi_analyys/4143) nn plekktahvlitega lepingu sõlmimisest? Miks peaks autojuht maksma parkimise eest, kui nõue ei ole siduv? Kuidas nõuate sisse parkimistrahve, kui maanteeamet ei väljasta teile sõiduki registrinumbri põhjal omaniku ega vastutava kasutaja andmeid? Igal muul moel hangitud andmed on spekulatiivsed ja võrdsed väljapressimisega.

Viidatud Riigikohtu lahend on oluline, kuna selles lahendis Riigikohus printsiibis tunnustas võimalust sõlmida parkimislepinguid parklasse paigutatud teadetetahvlit kasutades eeldusel, et täidetakse vajalikud eeltingimused, ehk siis parkijale peaksid olema kõik olulised lepingutingimused kättesaadavad ja arusaadavad. Antud kaasuse puhul oli maavaldaja kinnitanud oma aiale lihtsalt ühe sildi: «Parkimine 1000 krooni». Ilmselge, et selline «info» ei ole piisav lepingu sõlmimiseks. Europarki parklates on eeltingimused täidetud ja seega sõiduki parklasse parkimisel sõlmitakse teadetetahvlil märgitud tingimustel parkimisleping, mis on pooltele siduv. See on tänaseks mitme nurga alt läbi vaieldud teema.

Miks peaks autojuht maksma parkimise eest on põhimõtteline küsimus ja ei puuduta ainult parkimist ega ka niivõrd juriidikat, vaid üleüldiselt, kuidas me omavahel ühiskonnas läbime. Kui maaomanik avab temale kuuluva maa teistele kasutamiseks, märgistab tingimused nii, et need kindlasti ei jää märkamatuks või arusaamatuks ning kasutamine on täiesti vabatahtlik, mitte sunduslik, siis miks ei peaks selle eest tasuma küsitud summat?

Kui me hakkaksime kõiki omavahelisi igapäeva tehinguid samamoodi peeneks ajama ja lähtuma erinevate seaduste teoreetilisest tõlgendamisvõimalustest ning otsima põhjendusi, miks teenuse, toote või parkimiskoha eest mitte maksta, siis läheb meie elu päris keeruliseks. Usun, et nendele küsimustele vastamiseks ei pea olema jurist, piisab talupojamõistusest.

Autojuht peab maksma parkimise eest sellepärast, et keegi teine maksab tema poolt kasutatava parkimisplatsi eest maamaksu, pangalaenu ning hoolduskulusid. Maa ei ole tasuta ressurss. Sellega kaasnevad igakuised kulud, mis üldjuhul on suuremad kui parkimisest saadav tulu. See võiks olla esimene põhjus, miks tuleks maksta. Juriidika ainult toetab seda.

Parkimistrahvide sissenõudmine toimub tavakorras. Sissenõudmiseks kasutatakse erinevaid meetodeid, sh näiteks inkassoteenust pakkuvate ettevõtete teenuseid ning vajadusel pöördutakse ka kohtusse. Leppetrahvi tasuma kohustatud isiku väljaselgitamine on võimalik ka muul moel kui Maanteeametilt andmeid küsides ja vastav tegevus on igati seaduslik. Kogu tegevust kontrollib andmekaitse inspektsioon ja õiguskaitseorganid.

3. Kas ja kuidas saab Europarki parkimismajas jalgratast parkida, millised on selleks võimalused ja kas on võimalik loota ka turvalisusele. Kas jalgrattale kehtib parkimisvõimaluse korral ka teine hinnakiri?

Oleme hetkel võimaldanud meie parkimisklientidele jalgrataste parkimise meie parkimismajades tasuta, et päevased linnas liikumised rattaga saaks tehtud. Kuna oleme ka ise suured spordi- ja rattahuvilised, siis üritame omalt poolt propageerida linnas jala ja rattaga liikumist.

Oleme uurinud mitmeid lahendusi rattahoidlate osas, millega saaks tagada turvalisuse ja mis poleks liiga kallis. Loodan, et eeolevaks hooajaks saame pakkuda ratturitele sobiva lahenduse.

4. Kas Europarkis kasutusel olevad parkimisautomaadid võimaldavad teha tehingute ajaloo väljatrükki?

Kõik meie parkimisautomaadid on ühendatud serveriga, mis salvestab reaalajas kõik tehingud seadmete tootja poolt kontrollitavatesse andmebaasidesse. Tegu on suletud süsteemiga. Andmeid on võimalik vaadata ja trükkida, aga mitte muuta. Seega usaldusväärne ajaloo väljatrükk on võimalik.

Lisaks kasutatakse Eestis laialdaselt mobiilset parkimist. Seda süsteemi haldab ja kontrollib EMT ning ka nende andmebaasides säilitatakse kõik tehingud. Seega, sõltumata millisel moel parkimise eest tasutakse (parkimisautomaat, mobiil või arvega), on iga üksik parkimine koheselt registreeritud ning tagasiulatuvalt tuvastatav.    

5. Miks teie parklaplakatitel on tagumistel külgedel asuvad tingimused väga kaldu nn parklaoperaatorite kasuks, kus operaatoril vaid õigused ja parkijal kohustused? Liikluses on kehtestatud, et liikluskorraldusvahend st märk peab olema üheselt mõistetav. Mitte keegi ei ole kohustatud lugema mitmekümnerealist luubiga loetavat teksti. Millal muutuvad EuroPark parklad tõkkepuuga avatavateks ja piirdeaiaga piiratuks? Millal hakkate vastutama parklates toimuva eest ja millal kaob «parkimine omal vastutusel»?

Parkimismärkide osas on osaline vastus antud esimese küsimuse juures. Mis puudutab vastastikuseid kohustusi, siis kõiki igapäeva elust enesestmõistetavaid ja seadusest tulenevaid kliendi õigusi pole tõepoolest märkidel kirjas, kuid see ei tähenda, et klientidel õigused või parklaoperaatoril kohustused puuduvad. Tarbija õigused on kaitstud muuhulgas tarbijakaitseseadusest tulenevalt.

Oleme märkidele toonud tingimusi nii vähe kui võimalik ja nii palju kui vaja, vastasel korral muutuksid need tõesti luubiga loetavateks. Oluline on märkida, et kõik tingimused, mida tavapärasel ning heausksel parkimisel vaja teada, on toodud lihtsustatud moel märkide esikülgedel ning parkla sissesõitudel olevatel ametlikel liiklusmärkidel. Tagumisel küljel on kirjas üldtingimused.

Nende kuvamist sellisel moel nõuab meilt võlaõigusseadus. Märkimist väärib veel seik, et meie hallatavates parklates tehakse igakuiselt ca 250 000 parkimist. Kuna meie tegevus vastab ISO 9001 standardile, siis oleme kohustatud koguma ning analüüsima kliendi tagasisidet. Meil praktiliselt puudub tagasiside, et parkimise tingimustest ei saadaks aru. On olnud juhuseid, kus tõesti meie parkimisala ning linna tasulise ala piir on olnud raskesti arusaadav. Nendel juhtudel oleme tähelepanu köitvat märgistust lisanud ja olukorrad lahendanud. 

Tõkkepuudest, piiretest ja vastutusest. Igapäeva kogemus ning erinevad uuringud näitavad, et inimesed eelistavad parkida alale, mis ei ole tõkkepuuga piiratud. Inimeste esmane eelistus, juhul kui hind ei ole takistuseks, on alati parkida tänavaäärsetele kohtadele. Lisaks täisfunktsionaalsuses, sularaha ja kaardimakseid võimaldav ühe sisse- ja väljapääsuga tõkkepuu süsteem on sedavõrd kallis (maksumuse suurusjärk 60 000 eurot, järelturu väärtust praktiliselt ei ole), et kuni 50 kohalise ajutise parkla puhul mõjuks selle paigaldamine parkimise hinnale üpris karmilt. Lihtsustatud näide: 50-kohalises 2-aastase perspektiiviga ajutises parklas tähendaks see hinnatõusu 50 eurot ühe koha eest, ühes kuus (60 000/24/50=50).

Küsimus pole selles, et me pole valmis tegema investeeringut, vaid selles, et tõkkepuu kui selline ei anna parkimisele juurde mingit lisaväärtust. Küll aga toob juurde kulu, mis paratamatult kajastub lühiajaliste projektide puhul parkimise hinnas. Lisaks puudub ka klientide nõudlus.

Kõik meie pikaajalised ja suured parkimismajad on varustatud tõkkepuu süsteemidega. Tõkkepuu üks eelistest on võimalus tasuda parkimise eest pärast teenuse kasutamist, saab muretult parkida vajaliku aja ja hiljem maksta täpselt pargitud aja eest. Eestis aga on maailmas ainulaadne ja väga kasutajasõbralik mobiilparkimise süsteem, mis võimaldab täpselt sama, mida tõkkepuusüsteem, maksta täpselt pargitud aja eest. Valdav osa lühiajalisest parkimisest tehaksegi mobiiliga. Ka see on üks põhjus, miks tõkkepuudel pole enamjaolt mingit mõtet ega vajadust.

Parkimine «omal vastutusel» ilmselt ei kao ega saagi kaduda. Nii nagu valvega riietehoius, ei saa ka valvega parklates võtta vastutust autosse jäetud väärtesemete eest. See eeldaks esemete loetelu enne parkimist ning konkreetse sõiduki mehitatud valve alla võtmist. Iseenesest on see võimalik ja mitmel korral oleme sellist teenust isegi pakkunud, kui parklatesse on mõne ürituse raames soovitud jätta kallist tehnikat sisaldavaid veokeid.

Samas peab arvestama, et mehitatud valve tunnihind on 15 eurot. Nagu mainitud, oleme eriolukordades alati lahenduse leidnud, kui meiega eelnevalt kontakteerutakse. Kindlasti vastutame me selle eest, et tähistatud parklaalal ei oleks selliseid märkamatuid ohuallikaid, mis autot või jalakäijaid võiksid vigastada.

6. Kui suur on trahvide ja parkimistasude suhe teie ettevõttes? Kas trahvide tegemine on tõesti odavam kui parkimisaladelt inimsõbralik tasude korjamine?

Tänasel hetkel on trahvide arv pisut alla ühe protsendi kõikidest parkimistest, 250 000 parkija kohta ca 2000 trahvi, piltlikult sajast üks ei maksa. See on teenindussektoris tavapärane võlglaste suhtarv. See suhtarv on enam vähem sama erineva hinnaklassiga parklates, väga soodsates parklates esineb mittemaksjaid samamoodi nagu kallimates. Vahet pole paraku ka sellel, kas parkla on piiratud tõkkepuuga või mitte.

7. Kas teie hallatavad parklad on teie omandis olevad või rendite te neid omanikelt ? Kui rendite, siis miks ei sea te oma partneritele miinimumnõudmisi parklate korrashoiu kohalt, sest teie maine saab ju kannatada teiste inimeste hooletuse tagajärjel.

Oleme Tornimäe, Tallinnas Tartu maantee läbimurde all asuva 300-kohalise parkimismaja kaasomanik. Kõikidel teistel juhtudel osutame maaomanikule operaatorteenust. Osadel juhtudel on maa võetud koos «sule ja karvadega» rendile. Paljudel juhtudel aga määrab parkimise tingimused just maaomanik lähtuvalt oma plaanidest ja vajadustest.

Üldjuhul oleme võtnud enda kohustuseks tagada meie opereeritavatel aladel heakord lähtuvalt kohaliku omavalitsuse heakorra eeskirjast. Määrustele vastava heakorra üle järelvalvet teostab Tallinnas (siin on suurem osa meie parklatest) mupo, keda kindlasti tegevusetuses ei saa süüdistada. Parklatel ja külgnevatel aladel hoitakse üpris teraselt silm peal. Mis puutub pinnasesse, asfalt versus killustikkate, siis seda olukorda kommenteerisin eelmise artikli juures.

8. Millest lähtute «sinise kaardi» (puudega inimese sõiduk) omanike teenindamisel? Valitseb parkimiskohtade vähesus ja juhuslik valik, eriti murettekitav on olukord tervishoiuasutuste juures. Liikumisvoos pole infotahvlid märgatavad ega loetavad. Leides parkimiskohta, tuleb vantsida tükk maad, et lugeda nn käitumisõpetust, naastes näed juba trahvikviitungit autoaknal jms, mis eriti häirib Tallinna külastavaid võõraid.

Tasude osas kohtleme «sinise kaardiga» sõidukeid võrdselt teiste parkijatega. Parkimismajades ja eri asutuste juures olevates püsiparklates oleme märgistanud eraldi kohad, mis on sissepääsudele võimalikult lähedal ning tavapärasest laiemad eesmärgiga hõlbustada liikumispuudega inimese liikumist. Oleme arvestanud, et «sinise kaardi» pöördel olev kasutusjuhend võib olla tavainimesele pisut eksitav. Tihti jääb mulje, nagu see annaks õiguse tasuta parkimiseks kõikjal. Tegelikult puudutab see vaid linnatänavate parkimiskohti ja õigus ei laiene eramaadele. Vastasel juhul võiks «sinist kaarti» omav sõiduk parkida näiteks mõne kortermaja juures kellegi poolt väljaostetud parkimiskohale.

Oma tegevuses oleme aga arvestanud sellega ning trahvi asemel väljastame «sinise kaardiga» sõidukitele info. Info väljastamine salvestatakse andmebaasi ning trahvini jõuame alles siis, kui oleme täiesti veendunud, et oleme omalt poolt sõiduki kasutajat tingimustest informeerinud.

Seetõttu julgen arvata, et kirjeldatud olukorda meie parklates pole juhtunud. Kuigi, kõik me eksime ja kui meile võimalus antakse ja juhtunust informeeritakse, siis hea meelega parandame oma vigu. Nagu varem öeldud, lähtume esmalt inimlikest printsiipidest, alles seejärel juriidilistest.   

9. Miks lõppeb Toyota Priusega tasuta parkimine Europark väliparklates? See võimalus võiks vähemalt Prius Plug-In mudelitel säilida (Plug-In on laetav hübriidauto). Millistel tingimustel on Europark nõus Priuse omanikele sarnast skeemi pakkuma?

Rõõmustav uudis, ei lõpe! Lisainfot leiab siit. Koostöös Toyota Balticuga jätkub Priuste tasuta parkimise kampaania tänase seisuga kuni 2015 lõpuni.

10. Miks ei kasuta Europark oma parklaalade tähistamiseks korralikke aedasid ja väravaid? Sain ühel korral trahvi sellepärast, et läksin hotelli külalistele järgi. Parkisin auto teiste autode vahele hotelli ette. Ilm oli tuisune, külalised ootasid hotellis. Naastes 5-10 minuti pärast auto juurde oli kojamehe alla paigutatud trahvikviitung. Kui hakkasin ringi vaatama, märkasin kuskil eemal täistusisanud liiklusmärki, mis ilmelt tähistas Europargi «parklat». Sel päeval ei olnud ükski liiklusmärk loetav. Kas teie arvates on selline trahvimine eetiline?

Selline trahvimine ei vasta heale tavale, sellega olen kindlasti päri. Kui tegelikkuses ei ole kliendist mittesõltuval põhjusel võimalik parkimistingimustega tutvuda, siis ei tohiks ka trahvida. Meie parkimiskorraldaja töökorraldus näeb ette, et parkimisalale saabudes tuleb veenduda nii märkide loetavuses kui ka selles, et tehniliselt kõik töötab.

Parkimismärkide olukord fikseeritakse igakordselt fotodega. Kui märk pole loetav või automaat mingil põhjusel ei tööta, siis trahve ei vormistata, vaid tegeletakse parkla heakorraga. Lumetormide puhul on meie korraldajad olnud n-ö abibrigaadis, kes on autosid parklatest välja aidanud. Aga nagu eelpool mainitud, on meil ca 250 000 parkimist iga kuu ja kindlasti on ka meie töötajatel juhtunud eksimusi.

Vigade parandust saab teha meie klienditeenindus, kes pretensiooni korral saab iga üksiku juhtumi nii fotodelt kui korraldaja tegevuslogisid kontrollides (kõik on elektrooniliselt salvestatud) üle vaadata. Kui nähtub, et oleme olnud ülekohtused või tegemist on olnud kliendipoolse tahtmatu veaga (näiteks autonumbri valesti sisestamine mobiilselt parkides), oleme trahvid tühistanud või vähendanud neid mõistlikult.

Siinkohal lähtume pigem inimlikust õiglustundest kui juriidikast. Need hotelli parklad, mida opereerime, oleme enamuses varustanud vastava märgiga igal parkimiskohal. Olukordades, kus klient tunneb ennast vääriti kohelduna, soovitan võtta ühendust meie klienditeenindusega. Meie eesmärk on säilitada head kliendisuhted ja saada tulu parkimistasudest, mitte trahvidest. See on pikas perspektiivis jätkusuutlikum lähenemine.

11. Europarki parklad enamuses asuvad kinnistutel, mille katastriüksuse sihtotstarve on elamumaa, mitte ärimaa. Teie ettevõtte pakub avalikku parkimise teenust, mille käigus tekib äriline tulu nii elamumaa omanikule, kui ka Europargile. Minu arvates on tegemist sulaselge seaduse rikkumisega. Kuidas te kommenteerite sellist Europargi ja maaomanike (sh arendajate) ebaseaduslikku tegevust?

Juhul, kui mõni Europarki parkimisala asubki elamumaa sihtotstarbe katastriüksusel, kasutatakse vastavat kinnistut parklana vaid ajutiselt. Kinnistu peamiseks eesmärgiks on sel juhul ikkagi sinna elamu püstitamine. Kinnistu ajutine kasutamine otstarbeks, mis ei vasta täielikult kinnistu sihtotstarbele, ei muuda vastavat tegevust ebaseaduslikuks. Sellised juhtumid on samastatavad näiteks olukorraga, kus elamukrunti enne ehitamisega alustamist kasutatakse laoplatsina.

12. Europarkil on Tallinnas hinnanguliselt 7000 parkimiskohta. Kas teie jaoks arendajate tühjana seisvate maade kasutamine ajutiste parklatena (mõned ka rohkem kui 5 aastat) on linnaruumiliselt mõistlik tegevus?

Tühjana seisvate arenduskruntide kasutamine parklatena pole kindlasti ühegi arendaja eesmärk, see pole lihtsalt tasuv. Mõned erandid väljaarvatud, katab parkimise tulu ehk maamaksu ja osa igakuisest pangalaenust. Seetõttu on iga arendaja huvi ikkagi võimalikult kiiresti planeering lõpule viia ja ehitusega alustada. Ehituse alustamised venivad erinevatel põhjustel, mõjutavad turuolukord, ehitushinnad, pankade laenupoliitika, planeeringu menetluse kiirus, vaidlused naabritega jne. Aga kui lõpuks tuleb ehitis, peab üldjuhul tulema ka selle juurde kuuluv parklaosa.

See on ka Europarki huvi, et jätkata parkimise korraldajana või kaasomanikuna juba parkimismajas. Hetkel on enamus tühjana seisvate kruntide kasutamine ajutise parklana kõige otstarbekam ja selle järele on linnas ka nõudlus. Eriti nüüd, kus linnatänavate parkimistasud tõusid. Platsid oleksid ju ikkagi olemas, alternatiiv oleks aiaga suletud ehitust ootav hooldamata tühermaa või reguleerimata metsikud parklad.

Tegelikult on tänased ajutised parklad paljude keskmise sissetulekuga inimeste jaoks ainuke mõistliku hinnaga võimalus autoga linnas tööl käia. Tulevikus suhteline parkimiskohtade arv kesklinnas väheneb võrreldes tänasega ja kindlasti parkimine kallineb. Loodetavasti paraneb samas tempos ka ühiskondliku transpordi kvaliteet nii, et tõepoolest on võimalik linnas bussiga tööl käia, ka ümberkaudsetest valdadest. 

Tallinna olukord, kus kesklinnas on üpriski palju tühjana seisvaid krunte, on erakorraline. Kruntidel on tihti olnud nõukogudeaegsed või täiesti amortiseerunud ehitised, mida pole olnud mõistlik renoveerida, näiteks vanad laohooned või tootmistsehhid mere ääres ja vanalinna külje all. Tühjana seisvad majad on aga ohtlikud, põhjustades põlenguid ja nõudes inimohvreid. See nähtub Päästeameti statistikast.

Seetõttu on omanikud olnud tihti ka kohustatud need lammutama. On tekkinud nähtus, kus võrreldes teiste maade linnadega on linnas tõesti palju tühjana seisvaid ja ehitust ootavaid krunte. See, et neil täna pargitakse, on ajutine, kuigi omas ajas täiesti vajalik nähtus.

13. Paljureisinud inimesena on mul väga piinlik tutvustada oma väliskülalistele Tallinna, kui juba sadamas laiuvad suured porised kruusaplatsid, mis on üks esimesi Eesti visiitkaarte. Kas Skandinaavia suurkorporatsioon Europark AS on teadlik, millises seisukorras rajatistega Europark Eesti OÜ osutab oma klientidele parkimisteenust?

Sadama aladel laiuvad tühermaad pole kahjuks midagi erakorralist. Ka Helsingis Länsiterminali ümbrus, koht kuhu kõik Tallinki laevad Soomes saabuvad, koosnes veel mõned aastad tagasi valdavalt tühermaast, konteinerterminalist, tühjana seisvatest vanadest tehastest jne. Ei midagi meeliülendavat. Vähem kui kümme aastat tagasi oli mitu hektarit Helsinki kesklinnast üks suur, aastaid kestev ehitustanner (Kamppi ja raudteejaama ümbrus). Sama võib rääkida näiteks Gdanski (Poola) sadama ja kogu mereäärsest piirkonnast.

Muidu on Gdansk samasugune ilus Hansalinn nagu ka Tallinn, aga mere ääres laiuvad samuti sulgemist ootav laevatehas, inimtühjad kvartalid ning tühermaa. Lihtsalt maailm ja majandus on muutunud ning linn oma funktsioonide ja rajatistega on transformatsioonis. See on suur, kallis ja pika-ajaline protsess, milles ajutine parkimine on üks väike kaasnähtus, mitte põhjus.

Nagu varem öeldud, neid Sadama alasid pole võimalik asfalteerida ka kõige parema tahtmise juures. Need on seniks kuniks killustikuga ja freesasfaltiga tasandatud ja neil toimub kuni ehitustegevuse alustamiseni organiseeritud, väga soodsa hinnaga parkimine.

Kindlasti on see pilt parem, kui ehitusjäätmetest ja võsaga kaetud ning ehitusaiaga suletud ala, millist vaatepilti võib nautida näiteks Linnahalli juures rannas ning lugematuid kilomeetreid piki Kopli randa. Europarki opereeritavatest parklatest moodustavad sellised platsid ikkagi selge vähemuse. Enamus, ka sadama territooriumi vahetusläheduses paiknevad parklad, on korras asfaltplatsid ning parkimismajad, kuhu on investeeritud väga palju raha. Samas, alati saab kõike paremini teha. Nii on ka meil kavas jätkuvalt lisada parklatesse valgustust (siin on tihti probleemiks elektri saamine) ning parandada ka ajutiste platside pinnast ning sissesõite.

Tagasi üles