Eesti lükkas tagasi kevadel Prantsusmaa valitsuselt tulnud pakkumise, mille järgi saaks agentuuri asukohamaaks Prantsusmaa ning agentuuri juhiks eestlane.
Eesti lükkas tagasi Prantsuse pakkumise IT-agentuuri kohta
20. mai 2010, 23:17
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Siseminister Marko Pomerants ütles BNS-ile, et valitsus ei pidanud võimalikuks seda üldse arutada, kuna Eesti taotleb siiski IT-agentuuri asukohamaaks saamist.
«Me räägime ikka agentuurist. See, kes saab olema IT-agentuuri peadirektor, saab olema liikmesriikide otsustada ning see on täiesti iseseisev protsess. Meid huvitab ikka asutus, mitte ühe inimese positsioon Euroopa Liidu institutsioonis,» lausus Pomerants.
Siseministri hinnangul ei jõua Euroopa Liit IT-agentuuri asukoha küsimust praeguse Hispaania eesistumise ajal ära otsustada ning see lükkub ilmselt 1. juulil algavasse Belgia eesistumisperioodi.
Pomerantsi sõnul võib IT-agentuuri küsimuses midagi selgemaks saada juuni alguses, kui kohtuvad Euroopa Liidu siseministrid. Praeguse kava järgi toimub 3. juunil Luksemburgis Euroopa Liidu siseministrite lõunasöök ning ühe võimaliku arutlusteemana on seal ka IT-agentuuri koüsimus. Ministrite lõunasöök pidanuks toimuma juba aprillis, kuid siis jäi see Islandi vulkaanituhast tingitud lennuhäirete tõttu ära.
Pomerants on kutsunud oma Prantsuse kollegi Bbrice Hortefeuxi ka Eestisse vidiidile, et IT-agentuuri küsimust arutada, kuid minister on seni teatanud, et ajapuudusel ei ole tal võimalik Eestit külastada. Küll aga on võimalik, et lähiajal tuleb Eestisse Prantsusmaa siseministeeriumi delegatsioon.
«Nii et panustame ka konkurendi survestamisse ja temaga suhtlemisse, et leida võimalikult palju ühiseid seisukohti IT-agentuuri selles küsimuses,» lausus Pomerants.
Siseministri sõnul ei ole mingi saladus, et igipõlised Prantsusmaa naabrid kalduvad IT-agentuuri küsimuses Prantsusmaa suunas. «See on vana hea Euroopa, ega seal ei ole midagi üllatavat,» tõdes ta.
Samas leppis Euroopa Liidu ülemkogu 2003. aastal kokku põhimõttes, et uued Euroopa Liidu agentuurid peavad asuma uutes liikmesriikides.
«Nii kui meil Luksemburgis lõunalaud saab toimuma, enne veel kui eelroog saab ette kantud, siis ma kindlasti seda ühe meie positsioonina ka käsitlen. Kui EL-i peaministrid selles kokku leppisid, siis ei peaks see olema lihtsalt üks tühi sõnakõlks,» märkis Pomerants.
Siseministeerium esitas aprillis Euroopa Liidu liikmesriikidele Eesti ametliku pakkumise, et saada EL-i IT-agentuuri asukohamaaks.
Pakkumise kohaselt on Eesti valmis ehitama uue peaserverihoone ning katma selle ehituskulud. Hoone täpne asukoht sõltub konkreetsetest tingimustest, kuid kindlasti eelistatakse selleks mõnda riigi omandis olevat kinnistut, kus vajalikud arendused juba tehtud.
Juhul, kui Eesti peaks uue ameti asukohamaaks saama, tagatakse selle peakorterile esimeseks tööaastaks sobilik rendipind ning edaspidiseks tasuta büroohoone vähemalt sajale töötajale. Ameti tegevuse toetuseks on kavas luua ka vastav tugirühm.
Eesti on omalt poolt valmis õiguse, vabaduse ja turvalisuse valdkonna suuremahuliste IT-süsteemide operatiivjuhtimiseks loodava ameti asukohamaaks saamisel investeerima ligi 17 miljonit eurot. Täiendavalt on riik valmis panustama ameti töötajate lastele Euroopa Kooli õppekavale vastavate õppimisvõimaluste tagamisse.
2012. aastal käivituva ameti asukohamaa otsustavad liikmesriigid. Lisaks Eesti pakkumisele on oma kandidatuuri esitanud ka Prantsusmaa