Eestimaa Talupidajate Keskliidu juhatus leiab, et jahimeeste seltsi tegevjuhi püstitatud kahtlused jahiseaduse rakendamisel toimuvate kardinaalsete muudatuste suhtes on alusetud ning ainult koos maaomanikega on võimalik jahimaid kasutada selliselt, et elurikkus säiliks ja põllu- ning metsamajandus oleks tulukas.
ETKL-i juhtkond leidis pärast tutvumist keskkonnaministeeriumis ettevalmistatava jahiseaduse eelnõu projektiga, et see on koostatud kooskõlas jahinduse arengukavas aastani 2013 planeerituga.
Senised arengukavast tulenevad jahiseaduse muudatused on liidu hinnangul tugevdanud jahindusorganisatsioonide võimalusi jahinduse korraldamisel. «Samas on jätkuvalt lahendamata ulukikahjustuste hindamise ja võimalike kahjude kompenseerimise küsimused ning maaomanike võimalus nõuda jahipiirkonna kasutajalt minimaalsetki tasu jahimaa kasutamisega kaasnevate kulutuste katmiseks,» märkis talupidajate keskliit.
Talupidajad leiavad, et jahimeeste seltsi tegevjuhi püstitatud kahtlused seaduse eelnõu rakendamisel looduses toimuvate kardinaalsete muudatuste suhtes on alusetud. «Ainult maaomanikega koos on võimalik jahimaid kasutada selliselt, et elurikkus säiliks ja põllu- ning metsamajandus oleks tulukas.»
Jahirendi määrasid ei saa keskliidu sõnutsi riik kehtestada, vaid need peavad kujunema kokkulepetega. «Leiame, et ulukikahjustuste korvamise ja riigi sekkumise vajadus tekib alles siis, kui jahimaade kasutamiseks andmisel sõlmitud kokkuleppeid on oluliselt rikutud. «Suurte- vähemalt 5000-hektariliste jahipiirkondade ja sellest territoriaalselt kahe kolmandiku maaomanike kokkuleppel põhineva jahirentniku valimise võimaluse seadmine tagavad meile omaste jahindustraditsioonide ja loodusrikkuse jätkumise.»
«Soovime, et kõikide huvigruppide vajadustega arvestav jahiseadus jõustuks juba jaanuaris 2011 ja seepärast kutsume Eesti Jahimeeste Seltsi ning teisi jahindusest hoolivaid organisatsioone jätkama koostööd uue jahiseaduse eelnõu koostamisel.