Sergei Metlev: poliitiline lõimitus – viimane bastion

Sergei Metlev
, MTÜ Avatud Vabariik juhatuse liige
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Sergei Metlev
Sergei Metlev Foto: Peeter Langovits / Postimees

Kõnetades venekeelseid valijaid neile arusaadavalt, ei anna Eesti poliitik järele oma põhimõtetes ega kaota väärikust eestlasena, vaid üksnes aitab sihtrühmal paremini mõista Eesti poliitikat ja tugevdada usku meie riiki, kirjutab üliõpilane Sergei Metlev.

Ei pea olema tippanalüütik, et tajuda lõimumise positiivset kulgu viimaste aastate jooksul. Vaatamata sellele, et Kohtla-Järvel lendab aastavahetuse ilutulestik taevasse endiselt Moskva aja järgi, ei saa öelda, et pingutused on olnud tulutud. Ulatuslik eestikeelsus on noore põlvkonna puhul peaaegu saavutatud, ka tunnetuslikult asi on paremaks läinud – üle 75 protsendi venekeelsetest näeb Eestit ainukese kodumaana. On aga üks valulik probleem, mis on aina süvenenud. Valimistel hääletatakse keelepõhiselt: venekeelsed ühe erakonna poolt ja eestlased kõigi teiste erakondade poolt. See on viljakas pind rahvuspõhisele konfliktile poliitikas, mis kandub üle kogu ühiskonnale.

Silmanähtavaks muutus probleem eelkõige pronkssõduri saaga aastal. Tänaval väljendatud viha ja nördimus päädisid sellega, et Keskerakond koondas oma tiiva alla üle nelja viiendiku venekeelsest valijaskonnast. Enne pronksisaagat toetas näiteks Reformierakonda rohkem kui kümme protsenti vene keele kõnelejaist. Paljude jaoks on sõnast «parempoolne» saanud «marusrahvusliku» sünonüüm. Muidugi on selle nimel pingutanud sellest huvitatud rühmad. Laiemat ideoloogiavoolu tähistav sõna (mis on vastase loomulik tunnus) samastatakse sihtrühmale tugevalt vastumeelse nähtusega, ja voilà! Muidugi on see räpane võte.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles