Tallinnas autot parkiv turist ei saa kuidagi teada, et tasulises eraparklas pole valvet ning parkimisteenust pakkuv firma mingit vastutust ei kanna, sest kogu info on väljas vaid eesti keeles.
Vargad võimutsevad sadama parklates
13. jaanuar 2014, 00:20
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Pealinna varastele on hakanud meeldima sadama-lähedased parklad. Tallinna külastavad välismaalased on aga vapustatud kehvast turvalisusest Eesti pealinnas, mida küll kutsutakse lahkelt külastama, kuid kus külaliste vara säilimist ei tagata isegi mitte suure parkimistasu eest.
Peterburist pärit Olga Solomko sattus koos abikaasaga autovaraste ohvriks 4. jaanuaril. Solomko sõnul meeldis talle seni jõulude ajal külastada Tallinna, nautida kohalikku omapära, rahulikku õhkkonda, näitusi, laatasid – ühesõnaga, kõike seda, mida Vene raadiojaamade ja telekanalite reklaamides aktiivselt lubatakse. «Siiani oli kõik lausa suurepärane. Me tundsime end täiesti turvaliselt ja võib-olla sellepärast muutusime liiga rahulikuks, uskudes, et asume Euroopa riigi turvalises pealinnas, kus ei pea kogu aeg valvas olema,» räägib naine.
Kott istmel meelitas
Kell 13.59 (täpne aeg on kirjas teenuse eest tasumise talongil) parkisid turistid oma auto Europarki tasulisse parklasse Merekeskuse läheduses ja läksid vanalinna jalutama. Sellest vaatepildist, mille nad veidi enne kella kaheksat naastes parkimiskohalt eest leidsid, pole abielupaar siiani üle saanud.
Solomko jutustab: «Mõistan, et mingil määral olen ise süüdi – jätsin oma koti esiistmele. Aga väljastpoolt ja veel pimedas pole musta kotti tumedal istmel kuigi lihtne märgata.» Pealegi olid turistid veendunud, et jättes auto tasulisse parklasse, ostavad nad turvatagatise – keegi ei hoiatanud kliente, et mingit valvet seal ei ole ja nende antud eurod lähevad lihtsalt maatüki rendi eest tasumiseks.
Samal ajal, kui külalised Tallinna ilu nautisid, lõid vargad puruks nende auto parempoolse küljeakna ja võtsid kaasa käekoti, milles oli suur summa raha, pangakaardid, kaks mobiiltelefoni, Venemaa sisepass (õnneks oli Solomko välispass teises kohas, nii et koju saab ta sõita sekeldusteta), juhiload ja muud isiklikud esemed. Varaste saagiks langes ka videoregistraator.
«Ma ei saa aru, miks peab Euroopa riigi pealinnas kogu aeg mõtlema sellele, et sa varaste küüsi ei langeks? Kui oleksime leidnud parkimisel kasvõi kirjaliku hoiatuse selle kohta, et mingit valvet ei ole, oleksime mõelnud, kas autot üldse sinna jätta või mitte. Kusjuures meie polnud ainsad ohvrid. Kui leidsime, et meie autost on varastatud, hakkasime parklas ringi vaatama. Siin-seal oli maas autoklaasi kilde. Seega tühjendatakse siin sõidukeid pidevalt, aga keegi selle eest ei vastuta. Me konsulteerisime juristidega, kas saab esitada kaebuse ettevõttele, kes parkimist korraldab, kuid selgus, et klientide turvalisuse eest ta vastutust ei kanna,» on Solomko hämmeldunud.
Muidugi kutsus abielupaar kohale politsei, kes koostas protokolli. Välja kirjutati ka tõend piiri ületamiseks, samuti kindlustusfirma jaoks, millega kannatanuil tuleb kodumaale naasnuna suhelda. Kuid mis põhiline: juhtunu rikkus tuju ja tegi olematuks kõik head muljed Tallinnast, samuti läksid luhta ülejäänud puhkuseplaanid. Ei täitunud ka Eesti lootus teenida turistidelt raha, mis nüüd läks varaste saagiks.
Seda, et Tallinna sadama ümbrus on üks kriminaalselt aktiivseid paiku pealinnas, teavad kõik, teiste hulgas ka politsei. Vargused autodest on aga juba ammu kuritegevuse statistika tipus. Põhja prefektuuri varavastaste kuritegude talituse juhi Toomas Jervsoni sõnul registreeris politsei möödunud aasta 11 kuu jooksul 1700 niisugust vargust. «Seda oli küll saja võrra vähem kui eelnevatel aastatel, ent ikkagi liiga palju,» ütleb Jervson.
Ta märgib, et detsembris oli suur varguste laine, kusjuures ohvriteks langesid enamasti välismaalased, mis on ootuspärane, sest just sel ajal on talveturismi kõrgpunkt. Politsei teab, et sadama läheduses tegutsevad kurjategijad on narkomaanid, kes otsivad raha järjekordse doosi ostmiseks. Paljudega neist on korrakaitsjad tuttavad, kuna on neid korduvalt kinni püüdnud, kohtu alla andnud ja vangi pannud. Pärast vanglast vabanemist jätkub kõik aga vana viisi. Jervsoni väitel on selliseid kurjategijaid piirkonnas tegutsemas umbes 30 ja nendega võitlus suletud ring.