Kui kaitseministeeriumi arvates tuleks vabatahtlike minekut Gruusiasse igati toetada, siis välisministeeriumi hinnangul pole militaarse taustaga inimeste minek konfliktipiirkonda õigustatud, kuna see annab võimaluse vastuolulisteks tõlgendusteks.
Ministeeriumid suhtuvad vabatahtlike Gruusia-sõitu erinevalt
13. august 2008, 14:43
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Nii kaitse- kui välisministeerium on ühel meelel, et inimeste vabatahtlikku algatust Gruusia abistamisel tuleb igati toetada.
Küll aga on asutused eriarvamusel selles, mis puudutab militaarse taustaga vabatahtlike minekut Gruusiasse humanitaarabi andma.
«Humanitaarabi korras vabatahtlike Eesti kodanike minek Gruusiasse ei ole kindlasti provokatsioon ja selle pahatahtlik tõlgendamine ei tohiks meid heidutada,» vastas kaitseminister Jaak Aaviksoo pressiesindaja vahendusel küsimusele, mis puudutas reservohvitseride algatust vabatahtlike saatmiseks konfliktipiirkonda.
Ministri sõnul on Eesti vabatahtlikud koos teiste riikide vabatahtlikega läinud Gruusiale toeks eelkõige humanitaarsetest kaalutlustest lähtudes.
Küsitava väärtusega ettevõtmine
Välisministeeriumi arvates on aga Gruusia poliitiliselt ja sõjaliselt väga keerulist olukorda arvestades vabatahtlike saatmise algatuse seostamine Eesti Reservohvitseride Koguga (EROK) küsitava väärtusega.
«Eesti ei osale sõjaliselt Gruusia konfliktis ning seetõttu pole õigustatud ka reservis olevate kaitseväelaste või kaitseliitlaste organiseeritud viibimine konfliktipiirkonnas,» teatas välisministeeriumi pressiesindaja.
Põhjus Eesti-vaenulikuks propagandaks
Ministeeriumi hinnangul annab EROK-i nimel tehtud üleskutse, isegi juhul, kui tegemist on eraalgatusega, alust vastuolulisteks tõlgendusteks nii diplomaatilisel tasandil kui vaenulikku propagandat levitavates meediaväljaannetes.
«Praeguseks on meil teada vähemalt üks näide Lääne ajakirjandusest, kus EROKi algatust on serveeritud kui Eesti vabatahtlike sõdurite lähetamist Gruusiasse «mitte-ametliku humanitaarmissiooni» raames,» teatas ministeeriumi pressiesindaja.
Eesti poolt Gruusiale antavat humanitaarabi koordineeriva välisministeeriumi kinnitusel oleks vabatahtlike viibimine konfliktipiirkonnas põhjendatud, kui neil oleks kriisipiirkonnas konkreetne tsiviil- või humanitaarfunktsioon. Ühtegi sellist abipalvet pole aga Gruusiast Eestisse jõudnud.
«Küll aga on saabunud humanitaarabi palves juttu tehnilisest ja meditsiiniabist. Seega näiteks meedikute vabatahtlik siirdumine appi Gruusiale oleks teretulnud,» toonitas ministeerium.
Vabatahtlike abi oleks võimalik pakkuda näiteks Punase Risti kaudu, lisaks oleks mõeldav vabatahtlike minek konfliktipiirkonda juhul, kui on olemas kokkulepe mõne kohapeal tegutseva tsiviilstruktuuriga, kes neid vajaks.
«Kuid igal juhul on jutt vaid tsiviiltegevusest, millel ei ole mingit seost organiseeritud kaitseühendustega, olgu siis tegev- või reservvormis,» toonitas välisministeerium.
Vabatahtlike esialgses teates mainiti, et Gruusias võtab vabatahtlikud vastu nüüd juba Eestisse tagasi jõudnud riigikogu liige Mati Raidma, kes kinnitas täna taas, et ei ole selle üritusega seotud.
«See on normaalne reaktsioon, aga on selge, et tuleb oodata ära kohapealne vastus ja abivajaja kinnitus, mitte ise ja koordineerimatult minna,» ütles ta Postimees.ee'le.