Võimusaadikud panid vangide valimiskeelu leevendamisele pidurit

Камера. Иллюстративное фото.

FOTO: SCANPIX

Kuigi nii välis- kui justiitsministeeriumi hinnangul tuleb vangide valimisõiguse absoluutset keeldu leevendada, ei ole parlamendi põhiseaduskomisjonis selleks poliitilist tahet.

Parlamendi põhiseaduskomisjoni esimehe Rait Maruste sõnul arutas komisjon vangide valimisõiguse küsimusi taas eile, võttes aluseks välisminister Urmas Paeti kirja, kus ta palus teemaga intensiivsemalt tegeleda. «Paraku see arutelu ei viinud kuhugi, sest ei leitud poliitilist tahet asjaga edasi minna, mis tähendab seda, et komisjonis puuduvad hääled, et eelnõu koostamine ette võtta,» ütles Maruste Postimehele.

Tema isiklikul hinnangul tuleks valimisseadustesse muudatused siiski teha, et täita rahvusvaheline kohustus, mille Eesti endale 1996. aastal Euroopa inimõiguste ja põhivabaduste kaitse konventsiooniga ühinedes võttis.

Samas kohtab Maruste sõnul muudatustele vastuseisu nii Reformierakonna kui ka parteiga koos koalitsiooni kuuluva Isamaa ja Res Publica Liidu fraktsioonis. Tema sõnul leitakse, et vangide valimisõiguse reguleerimine on valimiste eel ebapopulaarne teema.

Vangide valimisõiguse reguleerimine on valimiste eel ebapopulaarne teema.

Maruste märkis, et kui võimuliidu fraktsioonid ei muuda meelt, lõpeb vaidlus varem või hiljem Euroopa Inimõiguste Kohtus ja seda Eesti kaotusega. «See tähendab seda, et me peame maksma ohvrile õiglast hüvitist, mis on võib-olla kümnetes tuhandetes eurodes, ja ikkagi selle regulatsiooni sisse viima,» nentis ta.

Vangide valimisõiguse probleemidele on juba 2006. aastast tähelepanu juhtinud õiguskantsler, välisministeerium ja justiitsministeerium ning Euroopa Inimõiguste Kohus on toonud mitmes lahendis esile, et seadusest tulenev automaatne hääletamiskeeld on ebaproportsionaalne. Kohtus kuriteos süüdi mõistetud ja vanglakaristust kandvad inimesed ei saa Eestis hääletamisest osa võtta riigikogu, kohalike volikogude ega Euroopa Parlamendi valimistel.

Välisministeerium saatis ka eelmisel nädalal põhiseaduskomisjonile kirja, kus juhtis tähelepanu vangide valimisõiguse keeldu käsitlevate seaduste vastuolule inimõiguste konventsiooni ja Euroopa Inimõiguste Kohtu praktikaga.

«Välisministeeriumi seisukoht on olnud, et Eesti peaks muutma valimisseadusi selliselt, et need oleksid kooskõlas inimõiguste konventsiooni ja inimõiguste kohtu praktikaga, see tähendab, et vangide valimisõiguse keeld ei oleks absoluutne. Oleme seda seisukohta väljendanud korduvalt,» ütles ministeeriumi pressiesindaja Postimehele.

Samal arvamusel on ka justiitsministeerium, kes avaldas komisjonile eelmise aasta lõpus saadetud kirjas toetust lahendusele, kus valimistel osalemise keeld ei oleks üleüldine, vaid seaduses oleksid kindlad alused valimisõiguse piiramiseks.

Kinnipeetavate valimisõiguse piiramine tuleks ministeeriumi hinnangul siduda esmalt konkreetsete süüteoliikidega nagu näiteks riigivastased ja valimisvabaduse vastased süüteod ning esimese astme kuriteod.

«Teisalt tuleks üle vaadata seos karistuse kestuse ja valimisõiguse piiramise vahel ning seejärel see ka seaduses eristada. Euroopa Inimõiguste Kohus on näiteks öelnud, et valimisõigust võib piirata kinnipeetavatel, kelle karistuse pikkuseks on minimaalselt kolm aastat vangistust,» ütles justiitsministeeriumi pressiesindaja.

Eelmise aasta alguses arutas riigikogu valimistel vangidele kehtivat hääletamiskeeldu ka riigikohus, kes jättis eluaegset vangistust kandva Romeo Kalda kaebuse toona läbi vaatamata. Siiski leidis kohus, et vaidlustatud sätted, mille järgi ei saa riigikogu valimistel hääletamisest osa võtta kuriteos süüdi mõistetud ja vanglakaristust kandvad inimesed, võivad olla põhiseadusega vastuolus.

Riigikohus märkis, et võimalikule vastuolule peab reageerima parlament, sest vastasel juhul saavad kohtud samalaadseid kaebusi menetleda juba järgmistel valimistel.

Tagasi üles