Rahvaarv on loenduse andmetest 30 000 inimese võrra suurem

Andres Einmann
, postimees.ee päevatoimetaja
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Statistikaameti peametoodik Ene-Margit Tiit.
Statistikaameti peametoodik Ene-Margit Tiit. Foto: Heiki Rebane / BNS

Statistikaameti andmetel on Eesti rahvaarv ligi 30 000 inimese võrra suurem, kui rahvaloenduse ajal õnnestus inimesi loendada.

Statistikaamet korrigeeris 2011. aasta rahvaloenduse ja registrite andmetele tuginedes aastate 2000–2013 rahvaarvu. Esialgsetel andmetel oli tänavu 1. jaanuaril Eesti arvestuslik rahvaarv 1 311 870.

Korrigeeritud andmetel oli Eesti rahvaarv oli 2012. aasta 1. jaanuaril 1 325 215 inimest. 2011. aasta rahvaloenduse tulemusena saadi Eesti rahvaarvuks 1 294 455. Seega oli Eestis sel ajal tegelikult 30 760 inimest rohkem, kui õnnestus loendada 2011. aasta rahva ja eluruumide loenduse käigus.

Statistikaameti peaanalüütik Ene-Margit Tiit ütles reedel pressikonverentsil, et otsekohe pärast rahvaloendust selgus, et mingi hulk inimesi jäi loendamata. Nende seas olid ajutiselt kodunt ära sõitnud inimesed ja rahvaloendusest eemalehoidjad. Samuti tekkis vigu ka rahvaloendajatel endil.

Suur grupp inimesi jäi loendamata siis, kui e-loendusel osalenud inimene märkis oma elukohaks rahvastikuregistri järgse, mitte tegeliku elukoha. Rahvaloendajad sellistes kodudes ei käinud, mis e-loendusel juba märgitud oli. Juhul kui sellises elukohas elasid teised inimesed, jäid nad loendamata.

Statistikaamet võrdles rahvaloenduse tulemusi ka Eestis kasutusel olevate registritega ja need, kelle kohta oli 2011. aastal mitmes registris andmeid, loeti Eesti elanikuks. Eesti elanikuks loeti näiteks need, kes õpivad hariduse infosüsteemi andmetel statsionaarselt Eestis,  saavad Eestis sotsiaaltoetusi, on Eestis käinud Eesti tervisekindlustusega ravil või töötavad Eestis paiknevas ettevõttes.

Eestist lahkunuteks loeti need isikud, kelle kohta registriaktiivsus 2011. aastal täiesti puudus või nad olid sellistes registrite nimekirjades, mida jooksvalt ei aktualiseerita, näiteks haigekassa.

Loendamata jäänud isikute koosseis moodustab 2,3 protsenti loendamisele kuulunud isikute arvust. Rahvusvaheliste hinnangute kohaselt on 2–3-protsendiline alakaetus hea tulemus.

Loendusandmete baasil täpsustati ka 2013. aasta 1. jaanuari rahvaarvu. Lisaks täpsustatud loendusandmetele täpsustati isikupõhiselt ka sündide, surmajuhtumite ja rände arvu. Selgus, et pärast andmete täpsustamist oli 2012. aasta loomulik iive -1362 ja välisrände saldo -3686, seega 2013. aasta 1. jaanuari seisuga oli Eesti rahvaarv 1 320 174.

Peamine põhjus, miks korrigeeritud välisrände saldo erineb varem avaldatust, -6629 inimesest, on tagantjärgi rände registreerimine — andmete üksikasjalikul kontrollimisel selgus, et 2012. aastal oli rändajatena kirjas hulk inimesi, kes tegelikult olid juba varem Eestist lahkunud.

Ka 2000. aasta rahvaloendusel jäi osa inimesi loendamata, seega oli 2000. aastal Eestis elanikke esialgselt avaldatust rohkem, 1 401 250 inimest ehk ligi 30 000 võrra rohkem, kui algselt avaldatud. Alakaetus mille suurus oli 2,2, protsenti, oli küll teada, kuid selle arvel rahvaarvu siis ei parandatud, sest puudusid usaldusväärsed registrid.

Praegu hindas statistikaamet mudelipõhiselt Eestist loendustevahelisel perioodil registreerimata riigist lahkunute arvu, seega täpsustati kõik rahvaarvud aastail 2000–2011.

Arvutuste tulemusena selgus, et sel ajal on Eestist välja rännanud vähemalt 20 000 inimest, kes ei ole oma lahkumist rahvastikuregistris registreerinud.  Kuna kõigi nende lahkunute kohta pole võimalik täpseid lahkumise andmeid kindlaks teha, hinnati registreerimata rännet mudeli abil.

Kahe rahvaloenduse kokkuvõttes kahanes aastatel 2000-2012 Eesti rahvaarv 76 000 inimese ehk 5,4 protsendi võrra. See teeb 0,45 protsenti aastas, mis Tiidu sõnul on vähem kui seni arvatud. Samas on see siiski vähenemine, ning Tiidu sõnul tuleb selle üle muret tunda.

Aastatel 2000-2012 oli negatiivne iive 32 409, registreeritud välisrände saldo -22 024 ning registreerimata välisrände saldo hinnang -21 600.

Üldiselt jäid ka pärast ümberarvutusi kehtima kõik üldised seaduspärasused, mis Eesti rahvastikuarengu kohta on selgunud, kuid osutus, et tegelik rahvaarv on mõnevõrra suurem kui esialgu oletatud ja ka väljarände järsk kasv 2012. aastal ei leidnud kinnitust. Oletatavasti hakkab väljarände saldo edaspidi lähenema nullile, sest potentsiaalsete väljarändajate vanuserühm väheneb, lisaks suureneb tasapisi tagasiränne, mis praegu on ligi 30 protsenti väljarändest ja moodustab suurema osa sisserändest.

Rahvaarv, 1. jaanuari seisuga, 2000–2013

 

Korrigeeritud

Varem avaldatud rändega rahvaarv

Vahe

2013

1 320 174

1 286 479

33 695

2012

1 325 215

1 294 486

30 729

2011

1 329 660

1 320 976

8 684

2010

1 333 290

1 323 323

9 967

2009

1 335 740

1 324 260

11 480

2008

1 338 440

1 325 408

13 032

2007

1 342 920

1 327 484

15 436

2006

1 350 700

1 333 028

17 672

2005

1 358 850

1 339 168

19 682

2004

1 366 250

1 344 526

21 724

2003

1 375 190

1 351 527

23 663

2002

1 383 510

1 358 073

25 437

2001

1 392 720

1 365 633

27 087

2000

1 401 250

1 372 438

28 812

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles