Ühtegi registrisse sattumine iseenesest võlglast maksma ei pane, pigem oleks mõju sellel, kui inimene seetõttu riigi hüvedest ilma jääks, leiab Swedbank.
Swedbank varatute registri ideest: ükski register ei pane võlglast maksma
23. jaanuar 2014, 13:01
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«Meie hinnangul ei pane ükski register iseenesest kedagi väga teistmoodi käituma, olgu selle sisu või nimetus milline tahes. Kui võlgnik ei soovi/ei saa mingil põhjusel oma võetud kohustusi täita, siis on registritel väike mõju nende käitumisele,» märkis Swedbanki pressiesindaja Mart Siilivask. «Ka täna on alimentidega võlgnike nimekiri väljas, kuid kas see on kedagi rohkem maksma pannud?»
«Taolise registri mõjuna näeme pigem seda, et sinna sattudes võib jääda ilma mitmetest riigi pakutavatest hüvedest, mis võib inimese igapäevaelu mõjutada (tasuta ühistransport, juhilubadest ilmajäämine, erinevad maksusoodustused jne). Aga see on juba riigi otsus. Kuid mainimata ei saa jätta olulist küsimust: mida arvab sellisest registrist Andmekaitse Inspektsioon,» lausus ta.
Siilivask märkis, et aasta-aastalt on krooniliste võlglaste probleem tegelikult üha väiksem. «Tööjõuturg on taastunud ja paljud senised võlglased on saanud oma kohustused täidetud,» ütles Siilivask.
«Ühtset mustrit on selles valdkonnas väga keeruline välja tuua – võlgnikke on väga erineva tausta, sissetuleku, profiili jne järgi,» rääkis
Selle kohta, kas varatute register võiks panga tööd lihtsustada näiteks liisingute, järelmaksude andmisel või muul moel, on tema sõnul vara midagi öelda.
SEB jaepanganduse ja tehnoloogia valdkonna juht Eerika Vaikmäe-Koit märkis, et pangad kasutavad praegu maksehäireregistrit. «Kui alimentidega võlgu olemine oleks selles registris kajastatud, siis annaks see laenuandjatele infot tema võimekusest oma kohutusi kanda,» ütles Vaikmäe-Koit.
Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsiooni (EVEA) president Kersti Kracht avaldas riigikogu sotsiaalkomisjoni avatud istungil arvamust, et Eesti vajaks Soome eeskujul varatute inimeste registrit, mis vähendaks meil väga levinud oma laste või riigi ees tahtlikult võlgu olemist.