Tänavusel tantsupeol tantsitakse vaid elava muusika saatel

Laupäeval tegid tantsijad suviseks peoks proove Tallinnas Salme kultuurikeskuses. Päev venis pikale, tööd oli palju, lõpuks tükkis uni peale. Foto: Liis Treimann

Suvine tantsupidu peetakse üle poole sajandi taas elava muusika saatel.

Tantsupeo korraldajate viimaste pidude unistus naasta elava, otse väljakul esitatava muusika juurde on sel suvel lõpuks teostumas – mitte ühtegi lugu ei mängita seekord maha helikandjalt.

«Emotsioon saab olema mitu korda võimsam,» lootis tantsupeo muusikaline juht Toomas Lunge. «Tekib see miski seletamatu, kui üks inimene teeb midagi koos teisega,» püüdis ta tuhandete tantsijate ja pillimeeste ja lauljate ühise koosolemise Kalevi staadionil sõnadesse seada.

Tantsupeoks on Lunge kokku kutsunud ansamblitest ja solistidest orkestri, mida ta ise on nimetanud tantsupeo «Puudutus» unelmate orkestriks. Muusikute jaoks ehitatakse Kalevi staadioni kellatorni juurde kõrge lava, kust nad näevad nii tantsijaid kui ka pealtvaatajaid. Ka muusikud saavad emotsionaalse laengu – nähes, kuidas tuhanded tantsijad nende muusika saatel samme seavad ja kujundeid veavad.

«Muusikute jaoks on see nagu staadionikontsert,» võrdles Lunge.

Keskne ansambel, kes kõiki tantse saadab, on end etnoproge mängijaks nimetav 1981. aastast tegutsev Pantokraator. Legendi järgi olid bändi pillimehed aastaid tagasi deklareerinud, et tantsuks nad kunagi mängima ei hakka, aga sellest lubadusest on Pantokraator olnud nõus loobuma, kui pakuti, et nende pilli järgi tantsib väljakutäis, 7000–8000 tantsijat.

Lunge sõnul jõuti Pantokraatorini tantsudele muusikat otsides ning B2-rühmade liigijuht ning laulu- ja tantsupeo sihtasutuse programmijuht Vaike Rajaste pakkus üheks looks just selle ansambli loo. Pantokraatori päris oma lugudest, Erik Sakkovi ja Lauri Saatpalu kirjutatutest kõlab tantsupeol kaks.

Ansamblitest on oma muusikaga laval ka 2007. aastal loodud Paabel, mille ühel solistil Arno Tammel on muusikaliselt kanda tantsupeoetenduse loo peategelase, poisi roll.

Toomas Lunge ei tahtnud ühtegi ansamblit esile tõsta, sest tantsupeo muusikat esitavad paljud muusikud, igaühel kanda oma osa. Lunge rõõmustas, et kõik muusikud, keda ta on tantsupeo unelmate orkestrisse kutsunud, on olnud kohe nõus kaasa tegema. «Ära on öeldud vaid juhul, kui ajad kuidagi ei sobi,» lisas muusikajuht.

Selle aasta tantsupidu on eriline ka selles mõttes, et seekordsel peol on väga selge lugu, mida läbi tantsude ja muusika jutustatakse. Lunge, kes oli ka 2009 tantsupeo muusikajuht, tõdes, et muusika valimine tantsudele on sel korral olnud palju keerulisem. «Teatris jutustame ka alati lugu, aga tantsupeol on see erakordne ja keeruline – see ei ole ainult etendus, vaid ka tantsijate pidu,» lausus Lunge.

Tantsupeo lugu, mis peab muusikaski väljenduma, on ühe poisi lugu. Ta kasvab, läheb kodust maailma, seisab valikute ees ning tuleb lõpuks koju tagasi ja leiab armastuse. «Armastus päästab taas kord maailma,» võttis Lunge kokku. «Tahaks loota, et see lugu tuleb ka muusikas välja.»

Niisugust uut laulu, mis omaette hitiks tõuseks, nagu 2009. aasta mereteemalisel tantsupeol oli Jaan Tätte «Tuulevaiksel ööl», Lunge sõnul sel korral pole. Ta lootis aga, et nii mõnigi varem kirjutatud lugu tuleb tänu tantsupeole taas meelde ja kasvab hitiks. Ta nimetas üheks võimalikuks tähtlooks Jaagup Kreemi ja Tiit Kikase muusikalist «Libahunt» pärit laulu «Lilled juustes», mida esitavad Liisi Koikson ja Arno Tamm, või Toomas Volli «Kodu», mis on kõlanud laulupeol. «Tantsupeol esitavad seda Noorkuu ja naissolistid,» lisas Lunge.

Emotsionaalselt eriline saab ilmselt olema peo lõputants «Tuljak», mille esitavad kõik muusikud koos ning solistidest saab kokku väikese segakoori.

««Tuljaku» tahaks teha natuke rahvalikumas võtmes, rohkem pulmaloona, aga mitte modernsena,» kirjeldas Lunge.

Sel korral «Tuljakut» lavastav Angela Arraste lootis, et elav muusika annab tantsupeo hümni staatuses tantsule emotsionaalset värvi. Ta ei välistanud, et kui publik nõuab, võib «Tuljak», nagu 1947. aasta peolgi, kordamisele tulla.

Tantsupidude ajalugu meenutades mäletas pensionil tantsujuht Lille Astra Arraste, et 1965. aastal tantsiti «Tuljakut» nii, et puhkpilliorkester mängis keset väljakut ja tantsijad tantsisid ümber nende. See oli ka viimane pidu, kus mõne tantsu saateks mängis elav muusika.

Kui kahel esimesel, sõjaeelsel tantsupeol ehk Eesti mängudel saatsid tantsijaid üksikud muusikud, siis 1947. aastast alates juba enamasti rahvapilliorkester, puhkpilliorkester ning koorid ja solistid.

Peamine põhjus, miks elavast muusikast pärast 1965. aastat saatemuusikana üldse loobuti, oli helitehniline kvaliteet. Nimelt oli orkestreid keeruline väljakule nii sättida, et ei tekiks kaja ja kõik tantsijad ühel ajal sama takti kuuleksid. Lille Astra Arraste mäletas, et probleeme oli harrastusorkestreil ka ühesuguse tempo hoidmisega ning üldproovides oli parasjagu tegu, et orkestrid tantse vajadusel poole pealt uuesti suudaksid alata.

Tänapäeva helitehnilised võimalused peaksid panema elava muusika väljakul kõlama sama kvaliteetselt kui stuudiolindistuse. Ka tempo hoidmises ei näinud Toomas Lunge tänapäeval probleemi, sest orkester koosneb kutselistest muusikutest, ja kui väljakul selgub, et tempot peaks muutma, siis seda ka tehakse.

«Töö tuleb suur – kogu logistika ja kommunikatsioon,» oli muusikajuht suvisteks proovideks ja peoks mõttes valmis. Selle nimel, et kõik sujuks ja nii proovides kui ka peol klappima saaks, loobus Lunge ise muusikuna orkestris kaasa mängimast.

«Puudutus»

Tantsupeo unelmate orkester

•    Solistid: Mari Kalkun, Mari Pokinen, Meelika Hainsoo, Triinu Taul, Liisi Koikson, Arno Tamm, Lauri Saatpalu.

•    Ansamblid: Eesti Raadio laululapsed, Noorkuu, Paabel, Pantokraator.

•    Muusikud: Astrid Nõlvak, Sandra Sillamaa, Tiit Kikas, Runno Tamra, Peeter Rebane, Henno Kelp, Roland Puusepp.

Laulu- ja tantsupidu toimub 4.–6. juulil Tallinna lauluväljakul ja Kalevi staadionil.