Psühholoogid võitlevad kiiruseületamisega

Marju Himma-Kadakas
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tartu Ülikooli teadurid Diva Eensoo (vasakul) ja Marika Paaver on uurinud seoseid inimeste geenide, impulsiivsuse ja liikluses riskantse käitumise vahel.
Tartu Ülikooli teadurid Diva Eensoo (vasakul) ja Marika Paaver on uurinud seoseid inimeste geenide, impulsiivsuse ja liikluses riskantse käitumise vahel. Foto: Sille Annuk

Tartu Ülikooli professori Jaanus Harro juhtimisel tegid teadlased autokoolides uuringu, millest selgus, et impulsiivsuse teadvustamise loenguga saab vähendada noorte juhtide kiiruseületamist poole võrra. 


Kui te olete üks neist inimestest, kel on raske ohjeldada oma tungi meelepärast süüa, või kui te olete väga kiire spontaanseid otsuseid vastu võtma, võite suure tõenäosusega olla ka autoroolis varmas gaasipedaali vajutama ja kiirust ületama.

Kui te aga teadvustate, et teil on oht olla sellistes olukordades impulsiivne, teha äkkotsuseid ning autoroolis olles kiirust ületada, on võimalik, et suudate ennast kontrollida ja piirkiirus jääb siiski ületamata.

«Kui mina olen kiirema reaktsiooniga, siis on oluline, et ma teadvustaksin, et teine võib olla aeglasem ega tule minu kiirusega kaasa ning selle tõttu võib juhtuda õnnetus,» selgitas TÜ psühhofüsioloogia teadur ja kliiniline psühholoog Marika Paaver.

TÜ psühholoogid ja terviseteadlased tegid maanteeameti tellimusel kolme aasta eest katse 1866 Tartu ja Tallinna autokoolide õppuriga. Õpilased jagati kahte rühma: ühed, kes osalesid impulsiivsuse teadvustamise loengus, ning teised, kes seda võimalust ei saanud. Rühmad olid vanuse, soo ja haridustaseme poolest sarnased.

Impulsiivsusele mõtlema

Seejärel jälgiti aasta jooksul politsei teavet selle kohta, kui palju liiklusrikkumisi on need juhid toime pannud. Selgus, et võrreldes nendega, kes loengus ei osalenud, oli osalenute hulgas poole vähem kiiruseületajaid.
Loengus räägiti ja arutati teemadel, millised tulevase autojuhi isikuomadused võivad põhjustada juhi riskikäitumist liikluses.

Noor ja kogenematu juht peab ennekõike teadvustama, et ta ei saa valida sellist sõidukiirust ja sooritada kõiki neid manöövreid, mida kogenumad juhid võivad endale lubada, märkis Paaver. Pelgalt ühe loengseminariga suutsid TÜ teadlased vähendada selles osalenute hulgas kiiruseületamist ja liiklusõnnetustesse sattumist.

Autokool ei peaks õpetama üksnes auto valdamist ja liikluseeskirja reegleid, vaid ka suhtumist liiklusturvalisusesse. Arusaamist oma hoiakutest, iseloomuomadustest ja väärtushinnangutest elus, mis kutsuvad liikluses riskikäitumist esile, nentis TÜ tervishoiuinstituudi teadur Diva Eensoo.

Näiteks roolijoodikutel on probleeme mõtlematuse ja pidurdamatusega, nad annavad kergesti oma impulssidele järele. Kiiruseületajad aga suudavad väga kiiresti otsuseid langetada ja arvavad, et seetõttu võivad nad ka liikluses kiirust ületada.

Mingil määral kontrollib iga inimene oma impulsse ning seda võimet on võimalik ka arendada. Mingites olukordades, näiteks alkoholijoobes, kontrollivad kõik inimesed oma impulsse kehvemini. Loengu esimene pool pühenduski impulsikontrolli olemuse tutvustamisele ja teadvustamisele.

Loengu eesmärgiks oli panna osalejaid mõistma, kui impulsiivne juht ta on ja millistes olukordades on tema impulsikontroll häiritud. Loengu teises pooles arutlesid tulevased juhid rühmas Eestis juhtunud liiklusõnnetuste põhjuste üle ning püüdsid näha ennast sarnases olukorras.

Geenid ja liiklus

Eensoo märkis, et meie impulsiivse liikluskäitumise avaldumisel mängivad rolli mitmed tegurid. Näiteks kodus ja koolis, kus lastega räägitakse ka liiklusohutusest, kasvab tõenäolisemalt tulevane autojuht, kes on liikluses ettevaatlikum.

Professor Jaanus Harro uurimisrühma liiklusuuringutes uuritakse ka geneetiliste markerite seost käitumisega. Nimelt on olemas geenid, mis mõjutavad inimese riskikäitumist, seda ka liikluses.

Kuna geneetiliste markerite mõju avaldub tihtipeale alles koostoimes keskkonnateguritega, siis on põhimõtteliselt võimalik, et teatud sekkumine, näiteks autokoolis peetav vastav loeng, mõjub teatavate geenivariantide kandjatele rohkem kui teistele, märkis Paaver. Selle uuringu kohta on teadlastel praegu käsil teadusartikli avaldamine, mistõttu täpsemalt saab uuringutulemustest rääkida mõne aja pärast.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles