Justiitsministeeriumi asekantsler Kai Härmandi sõnul on ministeerium kaalunud tarbijalepingute puhul vahekohtu võimaluse kaotamist, kuna tarbijad on nõrgemal positsioonil.
Riik on kaalunud tarbijalepingute puhul vahekohtu võimaluse kaotamist
/nginx/o/2013/06/13/1827734t1hc32a.jpg)
29. jaanuar 2014, 11:38
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Härmand märkis, et tarbijaid käsitletakse üldjuhul kui eriti haavatavat ühiskonnagruppi ning neile tuleks anda suuremad õiguslikud garantiid sarnaselt näiteks töötajatega. Näiteks töövaidluste lahendamine ei ole vahekohtus lubatud.
«Vahekohtu võimalus on loodud eelkõige äriühingutele ja FIEdele selleks, et neil oleks võimalik konfidentsiaalselt ja kiiresti leida kohtuväline kompromiss ning omavahelised vaidlused lahendada,» lausus Härmand.
Vahekohtu pidamise võimalus tuleneb tsiviilmenetluse seadustikust ja nagu iga kohus, peab vahekohus olema sõltumatu ja alluma kohtupidamise põhireeglitele. Kui menetlusreegleid rikutakse, näiteks teavitatakse isikut tema suhtes esitatud nõudest e-posti teel nii, et isik sellest teada ei saa, või ei anta isikule mõistlikku aega vastuväiteid esitada, on võimalik vahekohtu otsus tühistada. Selleks tuleb pöörduda ringkonnakohtusse.
Samuti on võimalik vahekohtu otsus tühistada, kui kohtupidamine toimus vastuolus heade kommetega. Ka vahekohus peab otsuse tegemisel jälgima seadust ega saa teha otsust, milles mõistab välja intressid, mis ületavad seadusega lubatud piiri.
«Inimestel on oluline teada, et vaidluste lahendamine vahekohtus ei saa olla sisse kirjutatud lepingu tüüptingimustesse. Vahekohtu kokkulepe peab olema alati eraldi kokku lepitud ja eraldi omakäeliselt või digitaalselt allkirjastatud,» rõhutas Härmand.