Kohtla-Järve koolitüdruku Kristina Brujeva topeltkodakondsuse äravõtmine tekitas valitsuse pressikonverentsil vaidluse peaminister Andrus Ansipi ja siseminister Ken-Marti Vaheri vahel.
Kohtla-Järve tüdruku topeltkodakondsus põhjustas vaidluse Ansipi ja Vaheri vahel
30. jaanuar 2014, 13:20
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Peaminister Andrus Ansip avaldas arvamust, et politsei- ja piirivalveamet võiks Brujevalt Eesti kodakondsuse äravõtmist menetleda senikaua, kuni neiu saab täisealiseks ning võib ise otsustada, kumma riigi kodakondsust ta soovib. Siseminister Ken-Marti Vaher aga leidis, et seadusvastase teoga inimesele paremate võimaluste loomine annab teistele vale signaali.
«See, et politsei- ja piirivalveamet alustas topeltkodakondsuse äravõtmist, on õige, see kohustus tuleneb seadusest,» ütles Ansip. «Aga kodakondsuse äravõtmine ei pea olema kiire, asja võib menetleda ka nii kaua, kuni ta saab täisealiseks. See oleks inimlik,» lisas ta.
«Me võiksime jätta lapsele otsuse tegemise võimaluse,» ütles Ansip ja lisas, et tema pakutud variant ei eelda seadusmuudatust, vaid asja saab lahendada lihtsalt seaduse rakendamise käigus.
Siseminister Ken-Marti Vaher aga rõhutas, et seadused on kõigile võrdsed. «Sellest lähtuvalt peame eeldama, et õigusvastane olukord ei saa tuua kaasa soodsamat olukorda kui seaduspärane käitumine. On palju õiguskuulekaid lapsevanemaid, kes pole sellist sammu teinud,» sõnas Vaher.
«Lapse kodakondsuse teemal on otsustamise õigus antud lapsevanema kätte. Antud juhul on eestkostja teinud otsuseid, mis on seadusvastased,» märkis minister.
«Kui me ei tegutse, anname signaali teistele lapsevanematele, et on võimalik käituda ka õigusvastaselt, taotledes ka Vene Föderatsiooni kodakondsust ja siis jääda ootama. Me peame arvestama, mis signaali me sellega teistele anname.»
Vaher täiendas ka, et tema teada on Vene Föderatsiooni kodakondsusest samuti võimalik loobuda, kui üks lapsevanem on teise riigi kodakondsuses või seda taotleb.
Ansip jäi oma seisukohale, et formaaljuriidiline lähenemine on üks, inimlikkus aga teine asi. «Mingi inimlikkus peaks olema,» sõnas peaminister.
Ta avaldas ka arvamust, et tegelikult võiks ka Eesti arutada teatud olukordades topeltkodakondsuse lubamist. «Me ei peaks kodakondsusse suhtuma nii nagu keskajal, et saad olla lojaalne vaid ühele riigile. Inimestel on mitmeid identiteete, nad võivad olla samal ajal kanadalased ja eestlased. Öelda, et kui oled ka kanadalane, siis me sind ei taha, ei ole mõistlik.»
«Minu meelest pole see meie riigi huvides tekitada juurde inimesi, kes ei suhtu hästi meie riiki,» põhjendas ta.
Ansipi sõnul on valitsuses sel teemal varemgi debateeritud, kuid ühisele järeldusele pole jõutud.
Opositsioonilise Sotsiaaldemokraatliku Erakonna esimees Sven Mikser märkis, et kui peaminister on avaldanud selget soovi, et tüdrukule jääks Eesti kodakondsus tema täisealiseks saamiseni alles, siis peab ta saama siseministri konstruktiivsele koostööle või otsima oma valitsuskabinetti uue ja koostöövalmima siseministri.
«Alternatiiv oleks see, et siseminister otsib endale uue peaministri, aga ma arvan, et see on demokraatia ja parlamentarismi põhimõtetega vähem kooskõlas,» ütles Mikser Postimehele.
Ta lisas, et 13-aastase tüdruku juhtum vajab inimlikku lahendust. «Tegemist on mitte kodakondsuspoliitika põhialuste muutmisega, vaid olukorraga, mida kardetavasti 20 aastat tagasi kodakondsusseadust vastu võttes ei nähtud lihtsalt ette. Tegemist on seaduseauku kukkunud inimesega, kes tuleb sealt välja aidata,» lisas Mikser.
Möödunud nädalal kirjutas Eesti Ekspress, et Kohtla-Järve koolitüdrukut Kristina Brujevat ähvardab Eesti kodakondsusest ilmajäämine, sest tema isa oli neli aastat tagasi Vene kodakondsust taotledes ütlasi ka lapsele selle taotlenud. Topeltkodakondsust aga Eesti seadus ei luba.
Ka president Toomas Hendrik Ilves avaldas oma Facebooki lehel lootust, et meie riigimasin peatub enne, kui hakkab Kohtla-Järve 13-aastaselt tüdrukult ära võtma Eesti kodakondsust. «See otsustamine tuleks edasi lükata, kuni ta on 18-aastane ning saab täisealisena loobuda Venemaa kodakondsusest, mille isa talle nelja aasta eest Vene konsuli soovitusel võttis. Isa ei olevat teadnud, et Eestis on topeltkodakondsus keelatud. Milles see tüdruk süüdi on? Palun ametnikelt inimlikkust ja mõistmist,» kirjutas Ilves.