Ugala lavalauad vallutanud Carlo Goldoni ja Vallo Kirsi «Kahe isanda teener» tõstab rambivalgusse teatrikunsti enda ning seda üpris kummastav-kelmikal moel.
Tellijale
Tähtsaim on mitte kaotada elegantsi
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Carlo Goldoni oli teatriajaloos tähelepanuväärne nähtus: ta tahtis täita commedia dell’arte skeeme elulähedasema ja ajakajalisema naljatamise ning inim- ja näitlejanäolisema karakterikoomikaga, kui harjumuspärased maskistambid seni võimaldanud olid. Üritades kehtestada dramaturgi kontrollivat ülemvõimu näitekunsti üle, oli ta piisavalt kaval, väärtustamaks näitlejaisiksusi. Ometi põrkus tema reform traditsioonide ja konventsioonidega ning ta ise pages nii kodumaalt kui teatrist.