Laupäevases Postimehes avaldatud Martin Ehala ideed sellest, kuidas võim parteide käest rahvale tagasi võtta, lähevad vastuollu põhiseadusega ja eeldaksid riigiehituse paradigmade muutust, leiab riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Rait Maruste.
Maruste: avatud nimekirjad ei muudaks oluliselt riigikogu koosseisu
11. veebruar 2014, 10:30
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Eesti keele professor Martin Ehala pakkus arvamusartiklis, et parlamendi saadikud tuleks muuta isiklikult vastutavaks valijate ees. Selleks tuleks kaotada suletud hääletusnimekirjad, alandada valimiskünnist, vähendada saadikute palku ja luua palgasüsteem, kus igal järgmisel valituks osutumise perioodil saadiku palk tõuseb.
Ehala soovitas arutada muudatused läbi avalikkuses kas Rahvakogu või Teeme Ära eestvedamisel ja esitada parlamendile muutmata kujul vastuvõtmiseks.
«Jäi mulje, et kogu 22 aastat tões ja vaimus riigiehitust on valdavalt viltu läinud, riik ebaõnnestunud,» kommenteeris ettepanekuid riigikogu põhiseaduskomisjoni esimees Rait Maruste.
«Mis puutub avatud nimekirju, siis Tartu Ülikooli riigiteadlaste 20 aastat hõlmava analüüsi põhjal muudaks see RK kompositsiooni 3-5 saadikukoha suhtes. Seega, revolutsioonilist muutust see konkreetne samm kaasa ei tooks.»
Maruste märkis, et osa Ehala pakutavaid muudatusi eeldab põhiseaduse muutmist, osa hulga teiste seaduste ja seniste riigiehituse paradigmade muutust. Maruste märkis, et üksikkandidaatide hulga taotluslik suurendamine riigikogus seaks ohtu seadusloome kvaliteedi.
«Kuidas saab välja nägema konkreetne haridus-, keele-, maksu- või õiguspoliitika kujundamine, eelnõude koostamine ja menetlemine üksikkandidaatidest koosneva riigikogu puhul, peaks idee autor veidi lähemalt selgitama.»
Ka viis, mida Ehala pakub muudatuste läbiviimiseks, on põhiseadusvastane. «Mis puutub Rahvakogu või muu institutsiooni poolt ettevalmistud eelnõu «muutmatul kujul» vastuvõtmist, siis see läheks selgesse vastuollu põhiseaduses ettenähtud parlamentliku riigikorraga. Sellise riigikorralduse kehtestas rahvas, mitte riigikogu.»