Salajase politseiüksuse juht omastas jälitusraha

Riigifirmade sponsoreerimine saab kindlad reeglid.

FOTO: SCANPIX

Kuriteokahtlustus: keskkriminaalpolitsei varjatud üksuse juht omastas erioperatsioonideks mõeldud raha. Summa, mille endale võtmises varjatud jälitustoimingutele spetsialiseerunud talituse juhti kahtlustatakse, jääb mõne tuhande euro kanti ning kuritegu arvatakse olevat toime pandud viimase aasta jooksul.

«Inimesel läksid segamini riigi ja isiklik rahakott,» ütles keskkriminaalpolitsei juht Krista Aas. Kolmapäeval vabastas Aas kahtlustatava politseiametniku poolte kokkuleppel töölt. Samal päeval esitati talle ametlik kuriteokahtlustus. Politseinik tunnistas tehtut ja andis omastamise asjaolusid selgitavaid ütlusi.

«Tegemist on suhteliselt standardse omastamisjuhtumiga,» rääkis kriminaalmenetlust tüüriv juhtiv riigiprokurör Heili Sepp. «Tegemist on rahaga, mis usaldati ühe politsei keskastme juhi kasutusse tema juhitud üksuse ametiülesannete täitmiseks.»

Keskmisest põnevaks muudab juhtumi seik, et nimetatud üksuse on keskkriminaalpolitsei kaitsnud saladuslooriga. Ametlikult IV talituse nime kandev osakond on üksus, mille töötajaid ei teata nimeliselt isegi politseis endas.

Selle ülesandeks on politsei ühed salajasemad jälitusoperatsioonid. Ametkondliku saladuse piirang puudutab ka talituse juhti ja Postimees ei avalikusta kahtlustatava nime.

«Tema nime avalikuks tulek võib selle inimese julgeolekule mõjuda mitte kõige paremini. Seda tulenevalt tema senise töö eripärast,» ütles keskkriminaalpolitsei juht Aas.

Sama kinnitas riigiprokurör Sepp: «Selle inimese töö politseis oli selline, mis ei vaja rohkem avalikustamist kui hädavajalik.»

Mitu kuud menetluses

Kahtlustatava töövaldkonda puudutavate piiratud juurdepääsuga andmete kaitseks astus riigiprokuratuur uurimisalluvust määrates ebahariliku sammu ning andis asja uurida politsei- ja piirivalveametile. Sealt omakorda anti asi uurimiseks keskkriminaalpolitsei korruptsioonikuritegude büroosse. Seaduse järgi peaks seda kuritegu menetlema kaitsepolitsei.

Sepp ütles, et kõnealune juhtum oli kriminaalasjana menetluses juba viimased paar kuud ja põhines politsei enda siseanalüüsil. Tema sõnul ei maksa otsida ühiseid jooni sellest ning kaks kuud tagasi riigikohtus politsei kaastöötajatele mõeldud raha omastamises süüdi mõistetud Lõuna prefektuuri narkotalituse eksjuhi Jarek Pavlihhini juhtumist.

«Sarnasust nendes kahes juhtumis pole. Praegusel juhul ei omastatud mitte salajastele kaastöötajatele mõeldud, vaid muuks jälitusotstarbeks mõeldud raha,» lausus juhtiv riigiprokurör.

Pettusele reageeriti kiirelt

Keskkriminaalpolitseis varjatud jälitustoimingute eest vastutanud talituse juhi kriminaalasi on asutuse juhi Aasa sõnul piinlik ja äärmiselt kahetsusväärne.

«Mulle jääb arusaamatuks, kuidas niivõrd vastutusrikkal ametikohal töötanud politseinik tegutses viisil, mis on andnud alust selle kahtlustuse esitamiseks,» lausus ta. «Ainus positiivne asjaolu juhtumi puhul on selle ilmsikstulek. See näitab, et suudame ebaausalt tegutsevatele politseinikele jälile jõuda ja puhastada oma read isikutest, kelle väärtused ei sobi politseiorganisatsiooni.»

Aasa sõnul on politsei eesmärk sellised juhtumid ära hoida. «Samas on selge, et mitte kunagi ei õnnestu ühelgi organisatsioonil sada protsenti pettusi ära hoida. Seetõttu on samavõrra oluline toimepandud pettused võimalikult varakult avastada ning nendele kiirelt ja resoluutselt reageerida, nagu praegusel juhul ka tehti.»

Tagasi üles