Teadlastel õnnestus esmakordselt kasvatada laboritingimustes inimkopsud, kuid nende edukas siirdamine võib võtta aastaid.
Teadlased kasvatasid laboris inimkopsud
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
«See on nii pagana lahe,» ütles ettevõtmisega seotud Texase ülikooli teadlane Joan Bichols. «See on olnud teaduslik fantastika ja sellest on saamas teaduslik fakt,» lisas Bichols.
Kuigi teadlastel õnnestus kopsud kasvatada, pole selge, kas need ka inimorganismis tööle hakkavad. Kui see õnnestub, oleks see hea uudis tuhandetele kopsusiirdamist ootavatele abivajajatele.
Nicholsi sõnul kasutasid teadlased uute kopsude kasvatamiseks kahe õnnetuses hukkunud lapse kopse. Neid ei saanud küll abivajajatele siirdada, kuid teadlased said kasutada nende elusaid kudesid.
Ühe ohvri kopsult eemaldati kõik rakud, jättes järele vaid kollageenist ja elastiinist toetuse. Sellele pandi kasvama teise ohvri kopsult võetud rakud. Laboritingimustes õnnestus teadlastel sel moel umbes nelja nädala pärast saada inimkops. Sarnast protsessi korrati hiljem edukalt uuesti.
Nicholsi sõnul sarnaneb laboris kasvatatud kops päris kopsuga, kuid on roosakam, pehmem ja see pole nii tihe. Teadlase sõnul võib aga säärase kopsu siirdamine inimesele võtta aega veel umbes 12 aastat, kuna enne tuleb teha katseid sigadel.
«Selle töö teevad mu õpilased, kui ma ise olen vana ja pensionil ega suuda enam hoida pipetti,» ütles Nichols.