Viimased Afganistanis olnud Nõukogude Liidu väeüksused lahkusid 15. veebruaril 1989. aastal tseremoniaalselt Balkhi maakonnas Termezi piirilinnas üle Sõpruse silla. See asub nüüdses Usbekistanis.
Viimased Nõukogude Liidu väeüksused lahkusid Afganistanist 25 aastat tagasi
/nginx/o/2013/07/05/1875600t1hef1d.jpg)
17. veebruar 2014, 08:06
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Mitmed maailma väljaanded kajastasid seda pealkirja all « Lõppes Nõukogude Liidu sõjaseiklus Afganistanis», edastab Helsingin Sanomat.
Uudises oli «Nõukogude Liidu väeüksuste juht, kindral Boris Gromov liikus üle Afganistani ja Nõukogude Liidu piiri tagasi vaatamata».
15. veebruaril möödus nõukogude armee lahkumisest Afganistanist 25 aastat. Seda tähistati Nõukogude Liidu koosseisu kuulunud Venemaal, Ukrainas ja Valgevenes.
Seda tähtpäev mäletasid ka Afganistani Talibani mässulised. Taliban edastas sõnumi, milles lubati praegu seal olevatele USA väeüksustele sama saatust kui 1980. aastatel Nõukogude Liidu omadele.
«USA väeüksusi tabab täpselt sama saatus, mis sai osaks Nõukogude Liidu väeüksustele. Ameeriklased põgenevad lõpuks täpselt samamoodi,» seisis teadaandes.
Selle sõnumi edastas Talibani pressiesindaja Qari Jusuf Ahmad.
«Tahame ameeriklastele meenutada, et me ei sallinud minevikus vallutajaid ega salli ka nüüd. Samuti mitte nende kõlavasõnalisi ütlusi vabadusest ja vabastamisest. Me pühkisime minema nõukogude väes. Kui Allah annab võimalus, siis taba sama saatus ka teid, ameeriklased,» edastas Ahmad.
Nõukogude Liidu vägedega toimunus on palju sarnast sellega, mis toimub praegu Afganistanis olevate rahvusvaheliste julgeolekuabijõududega (ISAF).
Nõukogude Liidu väed tungisid Afganistani 1979. aasta detsembris ja nende toel sai seal võimule president Babrak Karmal. Nõukogude Liitu juhtis siis Leonid Brežnev.
Afganistani vallutamine ei kulgenud nii, nagu oodati. Mujahideenidest mässulised kasutasid sissisõja taktikat ja venelased kandsid suuri kaotusi.
Üheksa aastaga hukkus ligi 15 000 nõukogude sõdurit ning kümned tuhanded häid vigaseks. Afganistani saadeti ka palju noorsõdureid, kaasa arvatud Eestist, Lätist ja Leedust.
Puuduvad täpsed andmed kui palju Afganistani tsiviilelanikke 1980. aastatel hukkus. Rahvusvaheliste inimõigusorganisatsioonide andmetel oli hukkunuid sadu tuhandeid.
Nõukogude Liidu uue juhi Mihhail Gorbatšovi käsul toodi Nõukogude Liidu väeüksused Afganistanist ära.