Lugeja küsib: mis õigusega edastab parkla minu andmeid kolmandatele isikutele?

Citypark parkla.

FOTO: Liis Treimann / Postimees

Eraparklates nagu EuroPark ja CityPark parkimine tekitab jätkuvalt küsimusi. Tallinncity poole pöördus lugeja, kes küsib, kas parklapidajal on õigus parkijate andmeid koguda ja neid kolmandatele isikutele edastada.

Lugeja kirjutas:

--

Parkisin eraparklas. Sain trahvi. Maksmisega ei ole tõtanud, sest minu teada on ses küsimuses kohtulahend, mille kohaselt tahvel parkla krundil ei tähenda kahepoolse lepingu sõlmimist. Mõni aeg tagasi sain kõne inkassofirmalt, kes küsis, kas olen selle-ja-selle auto kasutaja. Küsisin vastu, et miks te inimestele helistate ja selliseid asju küsite ning kust selle info saite. Inkassofirmast öeldi vastu, et parkimisfirma andis. Andmed jõudsid firma sõnul parklani, kui kasutasin mobiilset parkimist.

Minu küsimus on, kas neil on õigus mind niimoodi track'ida? Ma ei mäleta, et parkimis-app'i kasutama asudes oleksin andnud nõusoleku oma andmeid kolmandatele isikutele edastada. Minu arust on vahe sees, kas olen läinud teadlikult kaupmehega tehingut sõlmima, talle oma andmed jätnud ning võlgu jäämise korral annab mu inkassosse või kaupmees kasutab oma tehnilisi võimalusi minu tuvastamiseks ning annab ilma minu nõusolekuta need andmed kolmandatele isikutele.

--

Lugeja kirjale andsid oma kommentaari juristid Kristjan Nõges ja Ott Lepmets õigusbüroost Lepmets & Nõges:

--

Ühest küljest on lugejal õigus - mingil territooriumil parkimise võimaldamine ja tasumääradega teatetahvli püstitamine ei tähenda automaatselt igal territooriumil parkijaga parkimislepingu sõlmimist. Viimast on kinnitanud ka Riigikohus oma lahendis nr 3-2-1-75-10. Teisest küljest ei ole siiski välistatud, et parkimisleping loetakse sellisel juhul ikkagi sõlmituks. Küsimus lepingu sõlmimisest sõltub eelkõige tasumääradega teatetahvlile kirjutatud tingimustest ja tahvli või tahvlite paigutusest ja nähtavusest. Käesoleval juhul on täpsemad asjaolud teadmata, mistõttu ei saa öelda, kas konkreetsel juhul sai leping sõlmitud või mitte.

Seoses kolmandatele isikutele (nt inkassole) isikuandmete edastamise seaduslikkusega on jällegi oluline, kas kliendi ja parkimisteenuse osutaja vahel on sõlmitud parkimisleping või mitte. Seaduse järgi on isikuandmete töötlemine lubatud andmesubjekti nõusolekuta, kui isikuandmeid töödeldakse andmesubjektiga sõlmitud lepingu täitmiseks või lepingu täitmise tagamiseks. Seega kui parkimisleping sai sõlmitud, siis selle lepingu täitmiseks võib kliendi isikuandmed inkassole edastada ja vastupidi - kui lepingut pole, siis on kliendi isikuandmete inkassole edastamine seadusvastane.

Kui isik sõlmib parkimislepingu, kasutades selleks mobiilset parkimist, jääb parkimisteenuse osutajale üksnes informatsioon selle kohta, et teatud registreerimisnumbriga sõidukit on pargitud teatud mobiilinumbrilt ühel konkreetsel juhul. Isegi kui tuvastada kõnealuse mobiilinumbriga seotud isik, ei võimalda selline infomatsioon järeldada, et sama isik oleks seotud ka järgnevate parkimistega.

--

CityParki juhatuse liikme Margus Risti sõnul pakuks ta «selliste väärtushinnangutega kliendile» järgmist lahendust:

--

1. Edaspidi lugeda enne allakirjutamist lepingud (nutiparkimise leping, mobiilsideoperaatori leping, mõlema üldtingimused jm lepingud) korralikult läbi.

2. Mitte lähtuda edaspidi teadmusest «minu teada…» Selleks tutvuda kas ise või kasutada professionaalset õigusabi tutvumaks Eesti õigusruumiga kontekstis «minu õigused ja kohustused» .

Kodaniku loogika, et lepingulise suhte aluseks on allkiri, ei pea teatavasti paika. Vastavalt VÕS-i sätetele võib lepingu sõlmimise kinnituseks olla ka tegu. Ja sellest lepingust tulenevad siis edasised kohustused.

Samuti näiteks Isikuandmete kaitse seaduse § 14 lg 1 p 4 kohaselt võib ilma isiku täiendava nõusolekuta töödelda tema tavalisi isikuandmeid, kui isikuandmete töötlemine toimub lepingu täitmiseks või selle täitmise tagamiseks. Praeguses kontekstis mainitud telefoninumber ei kuulu pealegi üldse isikuandmete loetelusse. Ei oska tõesti kommenteerida, miks inimestele mobiiltelefoninumber oma haiguslooga või seksuaalsete eelistustega sama intiimne tundub.

3. Lõpetada viivitamatult tema enda poolt kirjeldatud (sisuliselt) poevargused ja hakata kohe tänasest ausaks kodanikuks, siis ei teki ka inkassoga probleeme.

--

EuroParki tegevjuht Karol Kovanen kommenteeris lugeja kirja järgmiselt:

--

Kolmandatele isikutele isikuandmeid nõusolekuta edastada ei tohi. Samas andmeid, mida klient ise on loovutanud teenusepakkujale, tohib lepingu täitmise tagamise eesmärgil inkassole edastada. Lugeja toodud olukorda lühidalt kommenteerides võib öelda, et andmeid teatud olukorras tohib edastada, aga trahvi saanud isiku ja mobiilselt maksnud isiku vahel otsest seost alati ei ole.

Tavapärane on olukord kus auto on perekonna kasutuses, korralik pereema tasub parkimise eest mobiiliga ja siis autot aegajalt laenav perepoeg otsustab parkimistasude pealt kokku hoida. Sellisel juhul võib inkassokõne või sõnum korrektsele parkijale olla segadust tekitav ja häiriv.

Seetõttu EuroPark mobiilparkijate andmeid võlglaste taga-ajamisel ei kasuta, see tekitab liigselt negatiivseid emotsioone korralike inimeste jaoks. EuroParki parklates pargitakse igakuiselt ca 250 tuhat korda, probleemseid parkijaid on alla 1 protsendi. Meie eesmärk on mitte tekitada segadust 99 protsendile meie klientidest ja suhteid rikkuda sellepärast, et 1 protsent mittemaksjaid kätte saada. Selle 1 protsendiga tegeleme eraldi ja ei hakka kahuriga sääske tapma.

Tagasi üles