Kuidas lapsele raha koguda?

Marina Lohk
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Ekspordist saadav raharessurss võimaldab ettevõtetel palgata ka lisatööjõudu.
Ekspordist saadav raharessurss võimaldab ettevõtetel palgata ka lisatööjõudu. Foto: Panther Media/Scanpix

Lastele tuleviku jaoks raha kogumiseks leidub erinevaid võimalusi ning kindlasti ei pea piirduma vaid nende kogumis- või investeerimistoodetega, mille nimes leidub sõna «laps», kirjutab finantsinspektsiooni tarbijaveeb minuraha.ee.

Üks on aga kindel – lapsele iseseisva elu alustamiseks raha kogumisel ei kehti vanasõna «parem hilja kui mitte kunagi». 

Vastupidi: mida varem kogumisega alustate, seda suurem summa lapsel täisealiseks saamiseks koguneb, sest lisaks teie valitud kogumis- või investeerimistoote tootlusele on lõppsumma suuruse puhul määrav ka investeerimisperioodi pikkus. 

Lisaks aitab pikem investeerimisperiood üle elada ka finantsturgudel aeg-ajalt paratamatult tekkivaid kriisiperioode – kriisi jooksul vähenenud investeeringu väärtus jõuab majanduse kosudes taas kasvama hakata.

Kogumist võib alustada näiteks igakuise 300-kroonise lapsetoetuse kõrvale panemisest.

Võimalused lapsele raha kogumiseks:

• Hoiused

Näiteks kogumishoiusele või lastehoiusele on üldjuhul võimalik teha nii igakuiseid kindlaksmääratud sissemakseid kui ka ühekordseid suuremaid sissemakseid. Pangaga kokku lepitud intress on tagatud. Täpsed tingimused, nagu intressi suurus ja selle arvutamine, võimalus raha vahepeal välja võtta jmt sõltuvad konkreetsest pangast.

• Kindlustused

Lastekindlustuse, investeerimisriskiga elukindlustuse või investeerimisriskita kogumiskindlustuse nime all pakuvad erinevad kindlustusseltsid väga erinevaid sisulisi lahendusi, mis üldjuhul ühendavad endas nii investeerimise kui elukindlustuse. See tähendab, et lisaks raha kogumisele ostate te ka elukindlustuse. 

Siinkohal tasub tähele panna, et kuna osa teie sissemakstavast rahast läheb elukindlustuse makseteks, siis järelikult mida suurema elukindlustussumma valite, seda väiksem osa makstavast rahast investeeritakse. 

• Võimalik on osta nii investeerimisriskita kui investeerimisriskiga kogumistooteid. Esimesel juhul on lepingul garanteeritud intress, mis ei sõltu aktsiaturgude liikumisest. 

• Investeerimisriskiga elukindlustus annab aga võimaluse kokku panna enda investeerimiseesmärkide ning riskitaluvusega sobiv portfell. Teie sissemaksete käekäik sõltub sellest, kuidas muutub valitud alusvara (üldjuhul investeerimisfondi osakud) turuväärtus. 

Kindlustusseltsid pakuvad võimalust osta ka täiendavaid kindlustuskaitseid, näiteks õnnetusjuhtumikindlustust. Kui aga sinu eesmärk on pigem raha koguda, ei ole mõistlik täiendavaid kindlustuskaitseid kogumiskindlustuse raames juurde osta. 

• Praegu kehtiva tulumaksuseaduse järgi on osade investeerimisriskiga elukindlustuse lepingute puhul teenitud tulu viie aasta möödudes tulumaksuvaba, teiste puhul on perioodiks 12 aastat. Kindlasti ei tasuks aga maksusoodustuse saamist võtta peamiseks eesmärgiks, kuna maksuseadusi võidakse muuta.

• Investeerimisfondid

• Üldjuhul tehakse investeerimisfondi igakuiseid regulaarseid sissemakseid ning on võimalik lisada ka täiendavaid summasid. Teil on võimalik valida enda investeerimiseesmärkide ja riskitaluvusega sobivad fondid, millesse teie raha investeeritakse. 

Tootlus sõltubki nende fondide käekäigust – kui aktsiaturgudel läheb hästi, kasvab ka teie raha. Kui aktsiaturud kukuvad, väheneb ka teie sissemakstud summade väärtus. 

• Investeerimisfondi puhul peaks arvestama sellega, et fondi investeerimine on seotud kulutustega: lisaks igakuisele haldustasule tuleb sõltuvalt fondist maksta ka osakute ostmisel ja müümisel väljalaske- ja tagasivõtmistasu ning võivad lisanduda veel erinevad tasud.

Enne kui otsustate mõne kogumis- või investeerimisvõimaluse kasuks, mõelge läbi:

• Kui suure summa olete valmis igakuiselt kõrvale panema? Kui kahtlete rahakogumise mõttekuses, arutlege, millised on alternatiivid lapsele 10-15 aasta pärast iseseisva elu alustamiseks stardikapitali saada.

• Milline on teie riskitaluvus? Hoiustamine on väiksema riskiga kui investeerimisfondidesse või investeerimisriskiga elukindlustusse investeerimine, kus tootlus sõltub aktsia- ja võlakirjaturgude liikumisest.

• Kui pikk on aeg, mille jooksul koguda jõuate? Kui laps on veel väike ning kogumiseks on aega üle kümne aasta, võite julgemalt kaaluda investeerimist fondidesse või aktsiatesse, sest üldjuhul on pikaajaliselt väärtpaberitesse investeerides võimalik teenida suuremat tulu. Samas peate arvestama, et ka risk on suurem.

• Milliseid tasusid peate lepingu sõlmimisel ning lepingu kestel maksma?

• Kui valite kombineeritud toote, kus on ühendatud nii investeerimine kui ka elukindlustus, selgitage välja, kui suur summa läheb iga kuu elukindlustuse riskitasuks. 

• Võrrelge kindlasti erinevate pankade, fondivalitsejate, investeerimisühingute ja kindlustusseltside tooteid ning nende tingimusi. 

Isegi kui mõni toode kannab erinevates pankades sama nime – näiteks lapse koolifond või lastehoius – ei tähenda see, et sisuliselt on tegemist sama tootega. Tingimused ja seega ka tulevikus välja makstav rahasumma on erinevad.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles