Suusakross: vingeim taliala (1)

, spordireporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Suusakrossi finaal, võrratu vaatepilt.
Suusakrossi finaal, võrratu vaatepilt. Foto: Reuters/ScanPix

Kui enamasti kiruvad taadid, kes näinud otseülekandes Ants Antsoni kullavõitu, uued taliolümpiaalad maapõhja – et mida need lödipüksid seal eputavad oma saltodega, kaatsad rebadel –, siis suusakross ilmselt pääseb nende karmist kriitikast. See on tõsine võitlus, kiirlaskumine ühisstardist.

Ilmselt liigitaks isegi Soome spordi-isa Kari Tahko Pihkala suusakrossi spordi kilda. Suusahüppeid ta ei liigitanud, sest mis sport see on, kui liftijõud viib üles ja raskusjõud toob alla. Õigel sportlasel peavad soorituse ajal kapsad ninast välja käima nagu näiteks 50 km klassikasõidus. Suusakrossil pole kapsastega küll pistmist, ent vere saab ninast teinekord välja küll, ja mõne luu katki. Ses mõttes, et tegu on kontaktspordiga, nagu doktor Mihkel Mardna, krossisõitjate lappija, ala määratles.

Tänapäevainimesele on aeg suurim väärtus. Raha tuleb ja läheb, aeg ainult läheb. Kahtlemata on 10 000 m kiiruisutamine soliidne spordiala, kuid mine sa vaatama, kuidas paarid minutite kaupa penikoormaid mõõdavad, jää uiskude all krigisemas. Paar paari järel.

Ja siis suusakross. Neli meest teevad pooleteiseminutilise kähkuka. Või naist. Õlg vastu õlga. Hüpped on säärased, et võtab vaatajagi võdisema. Kiirus 80 km/h. Viraažides annab jalul püsida. Äge! Võimas!

Puhuti paneb üks või teine külje maha. Või suisa kolm meest ja viimasel õhulennul, nagu juhtus eilses veerandfinaalis. Trio libises ühtlase hooga finiši suunas, kes kõhuli, kes selili. Šveitslasel vedas, oli kõhuli ja sai käe pikalt-pikalt välja sirutada ning ületas lõpujoone enne teisi ja pääses sellega poolfinaali.

Eelsõidu kiireim, rootslane Victor Öhling-Norberg, jäi šveitslasest juuksekarva võrra maha. «See on suusakross, napilt võidad, napilt kaotad,» laiutas ta käsi.

Eelsõidud, neli veerandfinaali, kaks poolfinaali, väiksed finaalid, suur finaal. Kiirelt on etendus läbi, aga kindlasti vaatamist väärt.

Kusjuures prantslased – Jean Frederic Chapuis, Arnaud Bovolenta ja Jonathan Midol – said kolmikvõidu, riigi esimese talimängude ajaloos.

«Päev enne võistlust viskasime just nalja, et vaat läheme ja võtame kolmikvõidu, sest midagi vahvamat ei saa spordis olla. Näe, ära tegime!» rõõmustas Chapuis.

Chapuis selgitas, et suusakrossis on lihtne tulla olümpiavõitjaks: esmalt peab lapsest peale mäesuusatamisega tegelema, aga olema nii kehv, et ei pääse Prantsusmaa koondisse. Siis tuleb kolida Šveitsi, sest sul on kaks kodakondsust, ja üritada selle riigi meeskonda murda. Ning pärast järjekordset ebaõnnestumist alustada suusakrossikarjääri. «Tegelikult pole kross mäesuusatamisega võrreldav, jah, taustast oli kasu, kuid kulla tõi neli aastat ränka tööd.»

Kommentaarid (1)
Copy
Tagasi üles