Rahanappuses rahvatantsijad õmblevad puudujäävad rõivad ise

Elina Randoja
, reporter
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Tuulispastla tüdrukud valisid õmblemiseks kõige lihtsama tanu. Enne lõikamist mõõdeti igaks juhuks ikkagi seitse korda. Pildil vasakult Ester Škerin, õmblust juhendanud Ülle Kirss, Kristi Simso ja Laura Adamson.
Tuulispastla tüdrukud valisid õmblemiseks kõige lihtsama tanu. Enne lõikamist mõõdeti igaks juhuks ikkagi seitse korda. Pildil vasakult Ester Škerin, õmblust juhendanud Ülle Kirss, Kristi Simso ja Laura Adamson. Foto: Kristjan Teedema

Seni noorterühmade hulgas tantsinud Tuulispastel pürib tänavusuvisele tantsupeole koos täiskasvanutega. See tähendab aga seda, et noored naised peavad ette siduma põlle ja katma juuksed tanuga.

Veeriku koolist välja kasvanud segarühm on koos käinud umbes kolm aastat ja sel ajal on rahvariideid laenatud sealtsamast koolist. Põlled ja tanud, mida on tantsupeol kindlasti vaja, sealsete komplektide juurde aga ei kuulu.

Hindasid uurides selgus, et päris uute komplektide ja isegi vaid puuduolevate osade ostmine käib noortel üle jõu, näiteks valitud põllede tegemise eest küsiti üle 200 euro tükist.

Kommentaarid
Copy
Tagasi üles