Anvelt: loomulikult on keskkond keeleõppel oluline

Andres Anvelt.

FOTO: Toomas Huik / Postimees

Riigikogu Sotsiaaldemokraatliku Erakonna fraktsiooni liikme Andres Anvelti hinnangul on keelekeskkond keeleõppel oluline.

Anvelti sõnul õppis ta ise vene keele ära miilitsakoolis õppides ja õiguskaitseorganites töötades, kus suhtlus ja paberimajandus käis vene keeles.

«Nüüd, kui vene keeles suhtlemist on vähem, on hakanud mu keeleoskus muutuma passiivseks. Sõnavara on hakanud ununema. Mõnikord unustan ma vene keeles mõne väga lihtsa sõna ja kui ma üritan seda sõna millegi muuga asendada, tuleb mu lause mõte välja hoopis teistsugune, kui ma alguses tahtsin,» ütles Anvelt portaalile Postimees.ru.

Anvelt tõdes, et Ida-Virumaa vajab riigi suuremat tähelepanu. Kõigepealt tuleks tema hinnangul viia Ida-Virumaale sisekaitseakadeemia, samuti tuleks investeerida piirkonna tööstusesse. Uute töökohtade tekkel ja majanduse arenedes liiguksid tema sõnul Ida-Virumaale ka eestlased ja see omakorda annaks kohalikele noortele võimaluse õppida eesti õppekeelega koolides ja praktiseerida eesti keelt.

Anvelt lisas, et keeleoskuse alus on loomulikult haridus, aga kuna eesti keele õpetajad praegu väga Ida-Virumaale ei kipu, siis oleks vaja selle soodustamiseks riiklike eriprogramme. Ta märkis, et kui riik oleks sellega tegelenud juba viimased 20 aastat, oleks olukord Ida-Virumaal praegu hoopis teine.

Tallinna ülikooli vene kirjanduse professor Irina Belobrovtseva avaldas eile arvamust, et keelekeskkonna puudumine ei tohiks olla takistuseks eesti keele õppimisel. Sellega oponeeris Belobrovtseva Ida-Virumaa tudengitele, kes kurtsid, et riigikeele heale valdamisele saab sageli takistuseks eesti keeles suhtlemise võimaluse puudumine. Tema avaldus tõi venekeelses meedias kaasa debati keelekeskkonna olulisuse üle keeleõppel.

Koroonaviiruse leviku ülevaade Eestis ja maailmas.
Vaata statistikat
Tagasi üles