Mullu oli esimest korda viimase kümnendi jooksul üks kuu - märts-, mil liiklusõnnetuse tagajärjel ei hukkunud mitte ühtegi inimest. Paraku langeb aga joobes juhtide arv vaevaliselt, nendib siseministeeriumi korrakaitse- ja kriminaalpoliitika osakonnajuhataja asetäitja Veiko Kommusaar siseministeeriumi aastaraamatus. Postimehe arvamusportaal avaldab artikli täismahus.
Õnnetusi võivad põhjustada inimlikud eksimused, halbade asjade kokkulangemine ja teadmatus, näiteks metslooma ootamatu teele jooksmine või tähelepanematus liiklusmärkide suhtes. Sellistesse õnnetustesse sattumise riski saab vähendada järjepideva ennetustegevuse ja liikluse mõistliku korraldamisega.
2013. aastal sai liiklusõnnetustes surma 81 inimest. Neist 37 hukkusid juhi kuritahtliku tegevuse tõttu ning 18 kuritegeliku hooletuse tõttu. Kuritegeliku liikluskäitumisega juht istub autorooli joobes peaga, sõidab valel kiirusel, ei kasuta turvavarustust, liikleb hooletult ja agressiivselt ega arvesta teistega. Need ongi peamised raskete liiklusõnnetuste põhjused, mida on võimalik piirata enamasti vaid raskete meetmete rakendamisega, näiteks juhilubadest ilmajätmise või sõiduki konfiskeerimisega.
Inimesed kannavad rohkem helkureid
Igal aastal saab liikluses vigastada ligi 1700 inimest. Haiglatesse satub keskmiselt 400 jalakäijat ja neist 20-25 kaotab elu. Valdav osa jalakäijatest satub õnnetusse linnatänavail ja tihedama autoliiklusega asulateedel, kusjuures umbes pooltel juhtudel on kannatajaks vanemaealised inimesed, kes ei pane liikluskorralduse muudatusi tähele või ületavad teed vales kohas.
2013. aastal hukkus liikluses 23 jalakäijat. Pimedal ajal toimus õnnetus 14 jalakäijaga, kellest ainult kolm inimest kandis helkurit. 2012. aastal hukkus 31 jalakäijat, kellest vaid kahel oli helkur. Hea uudis on aga see, et 2013. aasta kevadel TNS Emori jalakäijate seas läbi viidud uuringu järgi kannab helkurit üha rohkem inimesi. Pimedal ajal on helkur alati küljes 71 protsenti lastest, mis on võrreldes eelmise aastaga seitsme protsendi võrra suurem osakaal. Laste sõnul kannab nende vanematest alati helkurit 60 protsenti ning seda ei tee kunagi 7 protsenti.
Inimelude säästmiseks kõige pimedamal ajal jagab politsei- ja piirivalveamet koostöös maanteeameti ja kindlustusseltsidega tänavu laiali üle 300 000 helkuri ja helkurvesti, mis peaksid jõudma iga viienda Eesti elanikuni. Uudse lahendusena annavad maakonnaliinide bussijuhid helkureid reisijatele, kes astuvad pimedal ajal bussist tänavale ning jätkavad oma teekonda jalgsi.
Esimest korda viimase kümnendi jooksul oli 2013. aastal üks kuu, märts, mil liiklusõnnetuse tagajärjel ei hukkunud mitte ühtegi inimest. Liiklussurmade arv jäi 21. sajandil juba kolmandat korda alla saja – meie teedel jättis elu 81 inimest. Ka vigastusi juhtub aina vähem.
See pole juhus, vaid on saavutatud sihikindla ennetusalase tegevusega ja suurema liiklusjärelevalvega (mullusega võrreldes kontrolliti 20 protsenti enam sõidukijuhte) ning uute vahendite kasutuselevõtuga. Eelmisel aastal testisime indikaatorvahendit narkootikumide tarvitamise väljaselgitamiseks ning alustasime vanade kiirusmõõturite väljavahetamist uute videosalvestavate kiiruskaamerate vastu.
Kuigi alkoholi tarvitamisest põhjustatud liiklusõnnetuste arv ja joobes juhtide osakaal liikluses näitab langustrendi, on need paraku endiselt igapäevased nähtused. Kui 2012. aastal oli joobes juhtide osakaal liikluses kontrollitutest 1,7 protsenti, siis 2013. aastal oli see näitaja 1,29 protsenti. 2013. aastal hukkus joobes mootorsõidukijuhi süü tõttu 25 inimest. Pooled hukkunuga liiklusõnnetuse põhjustanutest on varem karistatud mootorsõiduki joobes juhtimise eest. Alkoholi liigtarvitamise vähendamisel oleks seega väga otsene mõju liiklusõnnetuste tagajärgedele.
Kuritegelikust käitumisest tingitud õigusrikkumistesse tuleb suhtuda nulltolerantsiga. 2012. aastal hakati eriti raskete liiklussüütegude puhul oluliselt enam rakendama sõidukite konfiskeerimist – seda tehti kokku 48 korral ning eelmisel aastal konfiskeeriti juba kokku 117 autot. Sellist võimalust rakendatakse ainult äärmise abinõuna, kui kõik eelnevad mõjutusvahendid on ammendunud või kui inimese liikluskäitumine on kuritegelik.
Videod ja e-menetlus kiirendavad politsei tööd
2014. aasta eesmärk on liiklusõnnetusi vähendada ennetustegevuse, tõhusama liiklusjärelevalvega ja infotehnoloogiliste lahendustega. Sel aastal on Politsei- ja Piirivalveametis lõpule viidud e-välimenetluse projekti esimene etapp ja politseiametnikud saavad nüüd eeltäidetud elektroonilisi menetlusdokumente täita kohe sündmuskohal, politseisõidukis.
E-välimenetluse teine etapp, kus andmed edastatakse politseisõidukist kesksüsteemidesse, rakendub 2016. aastal koos uute e-politseiseadmete kasutuselevõtmisega.
Suvel said heakskiidu väärteomenetluse seadustiku muudatused, mis lubavad nüüd süüteomenetluse läbiviimisel kasutada tõendina videosalvestatud õigusrikkumist, samuti on varem paberkujul vormistatud menetlusdokumenti võimalik nüüd vormistada samas videotõendis. See tõstab menetluste kvaliteeti ja vähendab kaheldavusi rikkumiste õiguspärasuses. 2013. aastal on videotõendit kasutatud liiklusrikkumise menetlemisel juba 195 korral. 2014. aastal rakendatakse videotõendeid kõigis politsei- ja piirivalveameti liiklusjärelevalve üksustes.
Mõlemad tehnoloogilised lahendused vähendavad süüteomenetluse läbiviimisele kuluvat aega ligi poole võrra ning keskmine menetlusele kuluv aeg jääb alla kahekümne minuti.
Kiiruskaamerate võrgustik laieneb
Eelmise aasta lõpus Tallinna-Haapsalu maanteele paigaldatud neli täiendavat automaatset kiiruskaamerat fikseerisid ainuüksi esimese nädalaga 250 rikkumist. See näitab, et kiiruskaamerate paigaldamine on vajalik ning aitab tulevikus ohtlikel teelõikudel liiklusvoogu rahustada. Tänavu jätkatakse automaatse liiklusjärelevalve laiendamist ning politseinikud saavad keskenduda nende piirkondade jälgimisele, kuhu kiiruskaamerate paigaldamine pole võimalik.
2014. aastal saadetakse välisriikide kodanike Eestis toime pandud kiiruseületamise trahviteated vajadusel ka teistesse Euroopa Liidu liikmesriikidesse ja vastupidi. See muudatus mõjutab autojuhte liiklusreeglitest kinni pidama kõikjal Euroopa Liidus.