Eesti aukonsuli Krimmis Igor Sergejevi andmetel viibib praegu Ukrainas Krimmi poolsaarel 15-20 Eesti kodanikku, kes ei ole hoolimata pingelisest olukorrast konsuli abi vajanud.
Aukonsul: Krimmis viibib praegu 15-20 Eesti kodanikku
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Paar Eesti kodanikku elab Krimmis alaliselt, ülejäänud on saabunud piirkonda ajutiselt, ütles Sergejev portaalile Postimees.ru.
Konsuli sõnul pidi ta viimati Eesti kodanikule konsulaarabi osutama eelmise aasta lõpus, kui inimene oli kaotanud oma dokumendid.
Sergejev rõhutas, et ta ei saa Eesti aukonsulina kohapealset olukorda ametlikult kommenteerida, küll nõustus ta kirjeldama olukorda, kui tavaline Krimmis elav inimene. Konsuli sõnul on viimastel päevadel olukord palju rahulikumaks muutunud, praegu võib täiesti rahulikult tänaval jalutada, samuti ei ole ta isiklikult viimastel päevadel kohanud ühtegi relvastatud inimest. Konsuli sõnul ei ole ta näinud ka konflikte kohalike elanike vahel.
«Palju pingelisem oli olukord eelmisel nädalal. Inimesed kartsid tänavale minna. Kõikjal võis näha eraldusmärkideta relvastatud sõjaväelasi,» lausus ta ja lisas, et pingeline olukord oli ka Krimmi ülemraada juures, kuhu olid kogunenud meeleavaldustele vastandlike seisukohtadega inimesed ning sageli läksid tulised vaidlused üle käsikähmlusteks.
Sergejev tõdes, et Krimmi rahvastiku kirju koosseisu tõttu ei ole võimalik piirkonnas üksmeelset seisukohta saavutada. «Ei ole haruldane, et sama perekonna liikmed on Krimmi tuleviku osas erinevatel seisukohtadel. Siin on palju venekeelseid inimesi, kes on lojaalsed pigem Venemaale, kuid on ka neid, kes pooldavad integreerumist Euroopa Liiduga.» rääkis konsul.
Tema sõnul ootavad kõik praegu 30. märtsi, kui toimub autonoomiareferendum. «Inimesed usuvad, et nad saavad referendumil oma seisukohta väljendada ja seda võetakse arvesse. Kuid kas autonoomiaotsust saab langetada ilma Kiievi nõusolekuta? Krimmi õiguslik staatus sellist garantiid ei anna. Kõik kohalikud otsused tulev kooskõlastada Kiieviga,» nentis Sergejev.