Arvud, et meil on ligi 100 000 arestitud arveldusarvega inimest ja ligi 50 000 kiirlaenudega hädas olevat kaasmaalast, peaksid tõsiselt mõtlema panema. Me võime küll rääkida, et riigis tuleb tõsta finantskirjaoskust, kuid reaalses elus ei jõua me nende algatustega kunagi inimesteni, kes tegelikult võlaprobleemidesse satuvad. See on sotsiaalne probleem.
Tellijale
Erki Kilu: kolm sammu kiirlaenamise taltsutamiseks
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Kiirlaenuturgu tuleb Eestis riiklikult korrastada ja piirata. Viimastel aastatel on seda mitmel korral üritatud, kuid sisuliselt on need katsed ebaõnnestunud. Soovin, et seekord ministeeriumi tehtavad ettepanekud leiaksid lõpuks toetust ja midagi hakkaks tõesti muutuma.
Esiteks tuleb laenuandjatele kehtestada tegevusluba. Konkreetse järelevalve alla tuleb võtta turuosalised, kelleks on nii laenu väljastavad kui ka vahendavad ettevõtted. Kindlasti tuleb välistada olukord, et laenu väljastavad ettevõtted oleksid reguleeritud, kuid vahendavad ettevõtted mitte.