Ajaloolane Jaak Juske võtab oma äsja ilmunud fotoraamatus «Tallinna märtsipommitamine 1944» kokku kahjud, mida Punaarmee pommirünnak Eesti pealinnale tekitas. Tallinncity taasavaldab tänasel märtsipommitamise aastapäeval katkendi raamatust.
Nõukogude lennuväe terrorirünnakus hukkus Tallinnas kokku 757 inimest (neist 586 tsiviilelanikku, 50 sõjaväelast ja 121 sõjavangi), 213 said raskeid ja 446 inimest kergeid haavu. Umbes 20 000 inimest jäi peavarjuta. Tol ajal elas Tallinnas kokku üle 133 000 inimese.
Märtsipommitamise eesmärk oli mitte sõjaliste sihtmärkide, vaid elamukvartalite ründamine. Seega oli hävitustöö väga põhjalik: täielikult hävis 1549 (1418 elamut, 73 majandushoonet, 58 avalikku hoonet), raskelt kahjustatud oli 250 (227 elamut, 9 majandushoonet, 14 avalikku hoonet), keskmiselt kahjustatud 320 (299 elamut, 9 majandushoonet, 12 avalikku hoonet) ning kergelt kahjustatud 2954 hoonet (2824 elamut, 77 majandushoonet, 53 avalikku hoonet). Kokku sai purustusi 5073 hoonet, kolmandik Eesti pealinnast ja ligi 50 protsenti selle elamispinnast. Seda kõike ühe ööga. Oli vähe peresid, kelle saatust terrorirünnak mõjutanud poleks.
Rängalt sai kannatada Harju tänav, samuti Vana-Posti, Kuninga, Müürivahe ja Rüütli tänav. Põlesid Niguliste kirik, kino Amor, hotell Kuld Lõvi ja vaekoda Raekoja platsil. Raekoda ise kaotas õnneks vaid tornikiivri. Purustusi oli ka Laial ja Vene tänaval. Kokku hävis 10 protsenti vanalinna hoonestusest. Tules sai suuri purustusi Estonia teater, kus vahetult enne pommirünnaku algust oli alanud Eduard Tubina ballett Kratt.
Tallinna vanadest eeslinnadest sai märtsipommitamises enim kannatada Sibulaküla, millest hävis umbes 80 protsenti. Põlesid kivimajad Estonia puiestee ääres, mis taastati muudetud kujul. Lammutati vaid Puhkide funktsionalistlikus stiilis ärihoone varemed tänase Solarise keskuse kohal. Õnneks jäi terveks ajalooline pangakvartal ja toona pooleli olev ohvitseride kasiino, tänane kaitseministeeriumi ja NO99 teatri hoone. Küll sai aga tuhaks suurem osa Sakala tänavast, mis toona ulatus kunstiakadeemia kinnistuni Tartu maantee ääres. Sakala tänava ääres põlesid töölisteater ning sünagoog koos juudi kooliga.
Kogu tänane Rävala puiestee ala kuni praeguse Olümpia hotellini oli üks suur varemeteväli. Täiesti lagedaks põles Õuna tänav. Üksikud majad jäid püsti Lembitu tänavast ja Imanta tänava Sibulaküla osast (tänane Ants Lauteri tänav). Imanta tänava ääres asunud Hans Kubu eragümnaasiumi poolpõlenud varemed lammutati alles tükk aega pärast sõda.
Enamik vanast hoonestusest hävis Kentmanni, Kaupmehe ja Lennuki tänavas. Kaupmehe tänavas sai otsetabamuse inimesi täis olnud vennastekoguduse palvela. Kokku põles tol õuduste ööl Sibulakülas üle 200 hoone. Keset linna laius hiiglaslik varemeteväli. Estonia teatri eest olid näha keskhaigla hooned Juhkentali tänava ääres.
Ka Kompassi alias Kompasna asumis põlesid terved kvartalid. Viru hotellist Pronksi tänavani ulatuv piirkond oli toona hoonestatud suures osas vanade, 19. sajandi teises pooles ehitatud puitmajadega. Kompassi ei saanud pommidega väga pihta, kuid tekkinud paar tulekahju haarasid järjest üha uusi puust hooneid. Ühel hetkel oli suurem osa asumist leekides.
Põles Tartu maantee algus tänase Tallinna kaubamaja B-korpuse kohal, samuti Gonsiori tänava vana kitsas trass, mis kulges toona nüüdse Tammsaare pargi juurest läbi Viru keskuse ja Tallinki hotelli Kompassi väljakuni. Hävis suur hulk maju Maneeži ja Reimani tänavas. Kergemaid purustusi sai ka Kannikese poe kohal asunud Kuremäe kloostri uhke abiklooster. Kokku hävis märtsipommitamises umbes pool Kompassi asumi hoonestusest.
Uue Maailma asumis hävis plahvatanud lennukipommide tekitatud meeletus tulemeres kokku üle 200 vana maja, umbes pool toonasest hoonestusest. Peaaegu täielikult sai tuhaks Koidu tänava Pärnu maantee poolne ots, samuti suur osa Endla, Suur-Ameerika, Kesk-Ameerika, Väike-Ameerika, Videviku, Virmalise, Kristiina, Luha ja Planeedi tänavast. Põlesid terved kvartalid. Seejuures sai eriti rängalt kannatada Suur-Ameerika tänav, mille vana hoonestus hävis peaaegu täielikult. Pärast sõda võimaldas lagedaks põlenud ala tõmmata seni Tõnismäe tänava juurest alanud Suur-Ameerika tänava sirgeks, ühendades selle Liivalaia tänavaga.
Uue Maailmaga piirnevas Kassisabas neelas tuli Koidu tänava Paldiski maantee poolse otsa, samuti suure osa Endla tänava puitmajadest. Kannatada sai ka Luise tänav.
Tartu maantee, Liivalaia, Juhkentali ja Odra tänava vahel asuv Keldrimäe asum kaotas märtsipommitamises ligi poole oma vanast, valdavalt puitmajadest koosnevast hoonestusest. Mitmed kvartalid põlesid täiesti lagedaks.
Märtsipommitamises hävis tulemöllus suurem osa Lennuki (nüüdse Mardi) ja Tartu maantee ning Klaasingi (umbes tänane Liivalaia tänava joon) ja Gildi tänava vahele jäävast Keldrimäe hoonestusest. Purustusi oli ka Juhkentali tänavas. Kokku sai tuhaks üle 150 maja. Õnneks jäi terveks 18. sajandist pärit Kaasani puukirik.
Hävisid ka mitmed Veerenni ja Süda-Tatari asumi kvartalid. Põlesid metodisti kirik ja linna 5. algkool tänase Swedbanki peahoone taga. Peaaegu täielikult said tuhaks nüüdse Kosmose kino kohalt kulgenud Vaestepatuste tänav ja sellega ristuv Ahju tänav.
Pelgulinnas põles Kolde puiestee, Roo, Timuti ja Ristiku tänava vaheline puumajade kvartal, mille asemele 1950. aastate alguses Kolde lasteaia hoone ehitati. Sellest kvartalist säilis vaid üks vana puumaja Roo ja Timuti tänava nurgal. Pihta sai ka maja tänase Maisi Pelguranna-suunalise bussipeatuse kõrval Kolde puiestee ääres. Täna on sel kinnistul uus eramaja. Ristiku tänava äärde jääva kõrvalmaja sein sai aga õhulöögist tõsiselt viga. Maha põlesid ka Kõrre tänava raudtee-poolsed majad. Suure arhitektuurilise väärtusega tänane Ristiku põhikooli hoone ja Oma Kolde majad said küll keskmisi purustusi, kuid elasid õnneks siiski karmi õhurünnaku üle.
Telliskivi ja Mulla tänava vahel tänase mööblimaja ümbruses asusid sõja ajal ilusad puumajad suurte aedadega. Märtsipommitamises hävisid majad aadressiga Telliskivi 11, 13, 15, 16 ja 18 ning Mulla 3, 4, 5 ja 7. Peeteli kirikus purustas õhulöök aknad ja valgustid, pühakoda ise jäi õnneks püsti. Paldiski maantee ääres said aga pihta makaronivabrik Capri (Paldiski mnt 46) ja hipodroomi hooned.
Kalamajas põles valdav osa kuulsa baltisaksa perekonna järgi nime saanud Kotzebue tänava ja Kesk-Kalamaja vanast puithoonestusest Balti jaama lähedal. Sealsamas neelas meeletu tulekeeris mitu maja ka Vana-Kalamaja ning Niine tänavas.
Hävinud või rängalt purustatud maju oli mujalgi Kalamajas, enim Uus-Kalamaja, Kopli, Vabriku ja Suur-Patarei tänavas. Üksikuid maju veel ka Tööstuse, Soo, Leigeri, Valgevase Volta tänavas ja Põhja puiesteel.
Üksikuid purustatud maju oli veel Kadriorus, Nõmmel, sadama piirkonnas ja mitmel pool mujal. Pommide tekitatud õhusurvest said aga kergemaid kahjustusi sajad hooned üle linna. Kannatada said ka lennuväljad Lasnamäel ja Ülemistel.
Pool aastat pärast märtsipommitamist tungis punaarmee taas Tallinna. Nõukogude võim asus ajalugu võltsima, kuulutades maailmale, et Tallinna olid pommitanud sakslased. Enamik varemeid tasandati ja muudeti haljasalaks või uuteks tänavateks. Õnneks taastati Niguliste kirik ja muudetud kujul Estonia teater.
Tallinlased ei unustanud märtsipommitamise tegelikku lugu. Alates 1989. aastast on igal aastal mälestatud pommitamise ohvreid Harju tänavas ja Siselinna kalmistul.
