Turvatöötajad langevad üha sagedamini rünnakute ohvriks

Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.

Lääne-Virumaal on viimasel ajal sagenenud ründed turvatöötajate vastu, mis võib olla tingitud töötajate ettevalmistamatusest või kurjategijate muutunud suhtumisest korravalvuritesse.


Kõige suurem rünne turvatöötajate vastu oli ööl vastu 5. juulit Võsu ööklubis 7. Taevas, kus kurjategijad peksid viit mundrikandjat. Neist ühel murdus käeluu, kirjutas Virumaa Teataja.

Kaks nädalat hiljem tungisid noormehed Kundas kallale ehitusobjekti valvetöötajale.

Eelmise nädala reedel lõi poest šokolaadi varastanud mees Rakveres Tartu tänavas teda takistanud turvatöötajat jalaga. Järgmisel päeval peksid kolm noormeest Rakveres Kreutzwaldi tänava ööklubis turvatöötajat rusikatega näkku ja kehasse. Samal päeval tõukas tundmatu mees Rakveres Vilde tänava kaupluses turvatöötajat rindu, mille tagajärjel mundrikandja kukkus.

Pühapäeval üritas müüja Kadrina asulas kaupluses kinni pidada varguses kahtlustatavat 14aastast noormeest. Rüseluse käigus murdus müüja käeluu.

Probleemsed lõbuasutused

Turvafirma G4S Ida-Eesti arendusdirektor Imre Soom nentis, et kõige probleemsemad kohad on lõbustusasutused. Viimane tõsisem intsident G4S turvatöötajatega juhtuski juuli alguses Võsu ööklubis, kus kurjategijad peksid viit mundrikandjat.

«Üldine tendents on, et pisivargad muutuvad ülbemaks ja jõhkramaks,» jätkas Soom. Tema sõnul on see tingitud karistamatuse tundest, sest karistused on leebed.

Turvatöötajal on küll korrarikkuja kinnipidamisel õigus kasutada füüsilist jõudu, kuid seadustes on see piir väga õhuke, millal on jõu kasutamine õigustatud ja millal mitte. Seega võib iga rüselemine lõppeda kohtusaalis.

Skorpioni Julgestusteenistuse ASi Virumaa osakonna tegevjuht Marko Tiits ütles, et kallaletunge nende turvatöötajatele on harva. Samas meenutas ta, et kui tavaliselt lahendavad turvatöötajad tekkinud kähmluse enda kasuks, siis mõni aeg tagasi jäi nende töötaja kallaletungijatele alla ja sai tõsiseid vigastusi.

Tähtis ettevalmistus

Tiits pidas samuti probleemsemateks kohtadeks lõbustusasutusi. Kümmekond aastat tagasi austati turvatöötajaid rohkem tänu nende heale ettevalmistusele.

Tiitsu sõnul ei ole turvatöötaja füüsis määrava tähtsusega, sest 70-80 protsenti tööst tehakse peaga.

Klientide soovi tõttu maksta turvateenuse eest võimalikult vähe, ei saa erafirma endale palgata paremaid töötajaid ja neid tulemuslikumalt koolitada. Samuti tunnevad õigusrikkujad rohkem seadusi ja saavad aru, et turvatöötajal on nende vastu vähe võimalusi.

Turvafirma VSS juhataja ja omanik Ain Mets ei mäletanud lähiminevikust, et turvatöötajale oleks keegi kallale tunginud. Metsa kinnitusel on tema töötajad üldiselt hästi ette valmistatud ja turvaülesannete täitmisel üldjuhul ründe tõrjumiseks valmis.

Probleemsetes lõbustusasutustes, kus on risk suurem ja turvatöötajalt nõutakse paremat ettevalmistust, Mets turvama ei kipu, kui klient seda teenust ei väärtusta.

Rakvere politseiosakonna ülemkomissar Lembit Kalda pidas mundrikandjate ettevalmistust õigusrikkujatega tegelemiseks väga tähtsaks. Samas ei saa seda nõuda näiteks poemüüjatelt ja nemad peavad kaaluma, kas minna kurikaela füüsiliselt takistama või mitte. Maakonna politseijuht lisas, et oma tegevuse üle peavad mõtlema ka korravalvurid. «Kuulikindlaid politseinikke meil ei ole,» selgitas ta.

Kalda sõnul pole politsei täheldanud õigusrikkujate muutunud suhtumist korravalvuritesse ja tavaliselt mundrikandjat ei rünnata, füüsilist jõudu kasutatakse vaid tema haardest vabanemiseks.

Tänavu esimese poolaasta jooksul on Rakvere politseiosakonnas registreeritud kolm füüsilist vastuhakku politseinikele.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles