«Asi pole ju selles
see on ju täiesti ükskõik, mis valitsus see on
üks on ju nagu teine
need on ju ikka samad inimesed
see on ju ikka sama äri
mis need inimesed ajavad
need on ikka samad huvid
need on ju ikka need läbinisti mandunud inimesed
kes iga päevaga riiki üha enam põhja viivad»
Nii räägib üks tegelane Thomas Bernhardi näidendis «Heldenplatz» (1988). Austriat nimetatakse seal vaimutuks ja kultuurituks kloaagiks, mis levitab üle kogu Euroopa oma kirbet haisu. Lehekülgede kaupa kurdetakse nürimeelsuse ja alatuse üle. Sotsialistid pole enam mingid sotsialistid. Tegelikkus on jubedam kui ükski kirjanik seda kirjeldada suudaks. Jne.