Hannes Hanso: Eesti välispoliitika väljakutse – Euroopa ühtsus

Hannes Hanso
, välispoliitika ekspert, Sotsiaaldemokraatlik Erakond
Copy
Juhime tähelepanu, et artikkel on rohkem kui viis aastat vana ning kuulub meie arhiivi. Ajakirjandusväljaanne ei uuenda arhiivide sisu, seega võib olla vajalik tutvuda ka uuemate allikatega.
Hannes Hanso.
Hannes Hanso. Foto: PP

Usun, et aastate pärast praegustele Ukraina, Krimmi ja Venemaa arengutele tagasi vaadates näeme, et tegu on 2001. aasta 11. septembri New Yorgi terrorirünnakutega võrdväärselt tähtsa sündmuste jadaga. Venemaa käitumine on viinud Euroopa viimaste aastakümnete suurimasse julgeolekukriisi. Seega on Ukrainas toimuval pikaajaline mõju kogu Euraasia mandri tulevikule. Käimasolevad protsessid on test läänemaailma võimekusele ja elujõulisusele – praegu pole aeg kokkulepluseks ega nõrkuse näitamiseks.

Ukraina vajab toetust

Ukraina rahva toetamisest loobumine oleks suur ajalooline viga. Tegelikult tegime vea juba 2008. aastal, kui lasime Venemaal karistamatult lõhkuda Gruusia terviklikkuse. Toona peale retoorika ja avalduste lõppkokkuvõttes midagi ei tehtud ning pretsedent oligi loodud. Venemaal kasvas karistamatuse tunne. Õiguslikus vaakumis eksisteerivad Lõuna-Osseetia ja Abhaasia on Venemaa käitumise tulemus. Kahjuks sai tõsise tagasilöögi ka Gruusia NATO-integratsioon, mis oli Venemaa pikaajaline eesmärk. Sama loogika kehtib tõenäoliselt Ukraina puhul. Praegu toimuva valguses on oluline NATO kui demokraatlike riikide julgeolekuorganisatsiooni edasine laienemine. Eesti on seda mõistnud, kuid peab selles paremini veenma teisi NATO liikmeid.

Kommentaarid
Copy

Märksõnad

Tagasi üles